Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4.Vaktsineerimine, mis peaks toimuma 1-2 kuud enne haigust. 5.Seksimisel kastutage kaitsevahendit. 6
Christel ja Isabell Zachert KOHTUMISENI MINU PARADIISIS Minu mõtted selle raamatuga Kui Isabell Zachert vanemate reisilt saabudes endale mittekohaselt varakult väsinud on ning ärgates näost lubivalge on, saab karusell hoo sisse. Isabell on kõigest 15-aastane ning oma haiguse kohta lausus ta esialgu nii: ,,Kui ma tõepoolest haige olen, siis olen väga haige ja juba pikemat aega". Sel hetkel arvab kogu pere, et tegu on viirushaigusega, kuid Isabell teab paremini. Peagi selgub, et tegu on kasvajaga. Üle keha levinud kasvajaga. Algul tundus, et Isabellil on elada vaid päevad, mõni nädal. Peale ravikuure aga kas kasvaja kahanes või kasvas vähe ning see süstis perele jällle lootust. Ma pole ammu ühtegi raamatut sellisel kiirusel lugenud, nagu seda. Kuna vähk on minu jaoks väga lähedane teema, sest mõlemad mu vanavanaemad lahkusid vähi läbi ning üks vanaemast on õnneks vähi seljatanud
Sellised viirushaigused kulgevad kiiresti ja ägedalt, haiguse ajal oli inimene teistele nakkusohtlik (nt grip,, rõuged, marutõbi) · nakatunud peremeesrakkudes toimub pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine, haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aeglaselt, seega organismi kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile.
ja seni varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selline haigus on näiteks herpes. 3. Peremeesrakkudes toimub pidevalt mõõdukas viirusosakeste tootmine. Sellised haigused kulgevad aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aja jooksul, mistõttu organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid ega nakatunud rakke lõplikult hävitada. Organism on püsivalt viirushaige ja selline inimene on kogu aeg nakkusohtlik. Tegemist on kroonilise viirushaigusega. Nagu näiteks HI-viirus. Viirustega nakatumise viisid ir S O o k h t nu g e jd a T lm ,õ sV vR Õ p Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele Alati ei põhjusta nakatumine haigestumist. Palju oleneb makroorganismi vastureaktsioonist sissetunginud mikroobidele. Nakkusprotsessi arengus on tähtis osa inimese vastupanuvõimel. See sõltub mittespetsiifilisest vastupanuvõimest ja spetsiifilsest immuunsusest. Organismi
(magusamat mahla annab künkal kasvav kask (maas sees vähem vett) Kasutus- küttepuu, paberitehaste tooraine, kasesuhkur (ksülitool), aitab vältida hammaste lagunemist. Kasekäsnad ravib erinevaid kõhuhaigusi ja pidurdab vähi arengut, kasekäsna tõmmis on hea virgutus jook ja asendab kohvi. Maarjakask- valmsitati piipe, aadlilosside siustust. (maarjakask on haigustest vaevatud tavaline kask- tegegimist on viirushaigusega, mis puu normaalset kasvu häirib). Tihedas metsas ei suuda teiste puudega kasvukiiruses võistelda ja hukkub, seega leidub teda lagedamatel aladel). 6) Kibuvitsad (Rosa) Eestis kasvab ligi tosin liiki kibuvitsasid. Levinuimad neis on Mets-kibuvits, Harilik kibuvits, Kutsik-kibuvits, Näärmekas kibuvits ja Kurdlehine kibuvits(aedadest levinud). Liitlehed asetsevad võrsel vaheldumisi.Viljad küpsevad septembris(söövad peamiselt linnud)
sellega korduvalt Phippsi kätt. Phipps jäi ellu ja teda inokuleeriti rõugetega veel 20 korda, ilma et ta oleks haigestunud. Sellega oli leiutatud vaktsineerimine – sõna ise tuleb ladina sõnast vacca, mis tähendab lehma. Marutaud on surmaga lõppev imetajate haigus, mida põhjustab marutõve viirus. 21. sajandil mõjutab see peamiselt metsikuid loomi, nagu rebaseid ja nahkhiiri, kuid tegemist on ühe vanima teadaoleva viirushaigusega, mida teatakse juba vähemalt 4000 aastat. Georges – Louis Leclerc de Buffon (7 September 1707 – 16 April 1788) oli prantsuse loodusteadlane, matemaatik ja kosmoloog. Buffon leidis, et liigi sees võib esineda muutlikkust ja ta avastas, et mõnedel liikidel esineb jäänuktunnuseid, millest pole enam mingit kasu. Ta määratles esimesena liike kui isendite rühmi, mis on suguliselt isoleeritud. Kahte looma peetakse ühte liiki, kui
peremeesraku kromosoomi ja nakatunud rakus algab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Kuna viirus on kogu aeg organismis aktiivne, on selline inimene nakkusohtlik. Niisugused haigused kulgevad aeglaselt ja haigustunnused võivad ilmneda alles mitme aasta pärast. Viiruse omadused muutuvad nakatunud organismis ajajooksul, mistõttu organismi kaitsesüsteemid ei suuda neid ega nakatunud rakke lõplikult hävitada. Tegemist on kroonilise ehk pideva viirushaigusega. Niisugused on näiteks mõned viirusliku maksapõletiku vormid (millest võib areneda kollatõbi). Selliselt käitub ka AIDS-i põhjustav HI-viirus. Pilt: Hl-viiruse mudel Loe HI-viiruse ja AIDS-i kohta internetist http://www.hiv. ee * Mille poolest erineb gripi- ja HI-viiruse käitumine organismis? Kuidas ja millised viirused inimest nakatavad? Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga