Oma failide ja arvuti kaitseks tuleks arvutis kasutada kindlasti viirusetõrje programme. Need ei taga küll 100 % kaitset kuid vähendavad arvutiviiruste tekkimist . Tuleks avada oma e-kirju ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta ka personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite eest ja takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Arvutiviiruste avastamine Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: · Mõningate programmide töö aeglustumine · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot
80.00 7 Sophos Sophos Anti- -- -- Virus 4.5.8 2.32.6 4.01 Frisk (F-Prot) 8 FRISK F-Prot Antivirus -- -- 4.66 3.16.14 Symantec (Norton) 9 Symantec AntiVirus -- 1.0.0.61 51.2.0.12 Authentium 10 Command AntiVirus -- -- -- 4.93.6 - Viirusetõrjeprogrammid, mis avastasid kõik viirused "WildList"-ist - Viirusetõrjeprogrammid, mis ei suutnud avastada kõiki viiruseid "WildList"-ist -- - Viirusetõrjeprogrammi ei ole katsetatud selle operatsioonsüsteemiga
rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid:
...." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ..........
Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS Viirusetõrjeprogrammid on enamasti tasulised, kuid neile kulutatud raha on seda väärt, sest andmete hävimisest ja sellest põhjustatud tööajakaost maksavad nad kindlasti vähem. Tüüpiline tasuline antiviiruse programm maksab vähem kui 1000 krooni ning sel juhul on tagatud viirusetõrje failide uuendamine Interneti teel 1 aasta jooksul. Enamasti on nende programmide kodulehelt võimalik tõmmata ka prooviversiooni, mis töötab piiratud tingimustel. Tuntumad tasulised antiviiruse programmid on:
Ussviirused ja viirused saavad ennast kopeerida arvutist arvutisse, samas, kui trooja hobune siseneb arvutisse näiliselt ohutu ja turvalise programmi varjus. Kui ussviirused ja trooja hobused võivad arvuti kõvakettalt teavet kustutada või nagu enne mainitud, arvuti täitsa kasutamiskõlbmatuks muuta, siis teised, vähe malbemad viiruste versioonid pärsivad arvuti jõudlust ja stabiilsust. Kuidas viirusetõrjet kasutada? Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja trooja hobuste suhtes. Kui mõni selline leitakse, paneb viirusetõrjeprogramm selle karantiini või kustutab selle täielikult enne kui see kahjustab teie arvutit ja faile. Windowsi ei ole viirusetõrjeprogrammi sisse ehitatud, aga arvuti tootja on võib-olla mõne installinud. Kui ei, siis on saadaval palju viirusetõrjeprogramme.
Selline väikse failiga opereerimine on palju praktilisem, kui töödelda kogu nakatunud programmi. · Söötefaile kasutatakse viiruse käitumismudeli õppimiseks ning tõrjeprogrammi efektiivsuse hindamiseks. See on eriti kasulik mitmekujuliste viiruste puhul, mil pahavara on suuteline nakatama suurt hulka söötefaile, sest viimaste abiga saab kontrollida kõikide viiruse variantide tuvastamist tõrje poolt. · Teatud viirusetõrjeprogrammid kontrollivad loodud söötefaile regulaarselt. Kui neid on muudetud, hoiatatakse kasutajat võimalikust pahavara olemasolust. Et söötefailide kasutamist raskendada, on mõned viirustest programmeeritud ignoreerima kindla käitumismudeli järgi muidu nakatamiseks sobivaid faile. Näiteks võib levik toimuda kindlatel nädalapäevadel või lihtsalt pisteliselt. Varjatud viirused Mõned õelvaralised programmid jälgivad tõrjeprogrammide tegevust ning aktiveeruvad, kui
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse
Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja trooja hobuste suhtes. Kui mõni selline leitakse, paneb viirusetõrjeprogramm selle karantiini (isoleerib) või kustutab selle täielikult enne kui see kahjustab teie arvutit ja faile. Windowsi ei ole viirusetõrjeprogrammi sisse ehitatud, aga arvuti tootja on võib-olla mõne installinud. Kui ei, on saadaval palju viirusetõrjeprogramme. Microsoft pakub tasuta
Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja trooja hobuste suhtes. Kui mõni selline leitakse, paneb viirusetõrjeprogramm selle karantiini (isoleerib) või kustutab selle täielikult enne kui see kahjustab teie arvutit ja faile. Windowsi ei ole viirusetõrjeprogrammi sisse ehitatud, aga arvuti tootja on võib-olla mõne installinud. Kui ei, on saadaval palju viirusetõrjeprogramme. Microsoft pakub tasuta
Selleks peab Teie arvutil olema internetiühendus. Programm tuletab Teile aeg-ajalt meelde vajadusest programmile vajalikud uuendused tõmmata. Kuivõrd uusi viiruseid ilmub maailmas iga päev ja programm pakub kaitset ainult viiruste vastu, mille ta ära tunneb, siis on soovitatav vähemalt 2-nädalase vahega viirusetõrjeprogrammi uuendada. NB! Viimasel ajal põhjustavad palju pahandust e-maili teel levivad viirused. Selliste viiruste levik on nii kiire, et tihti ei suuda viirusetõrjeprogrammid nende vastu kaitset pakkuda. Sellisel juhul tuleb ikkagi kasutajal tark olla ning kõik e-maili manusena (attachment) tulnud failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida või need lihtsalt käivitamata jätta. E-mailiga saadetud exe, com ja bat laiendiga failid on eriti ohtlikud ning kui nende sisu ja otstarve väga kindlalt teada ei ole, siis kindlam on neid mitte käivitada. Samuti ei tasu usaldada ühtegi e-mailiga saabunud faili lihtsalt selle pärast, et
Laiatarbeprogrammide kolm vaala: 1) Tekstitöötlusprogrammid ehk tekstitoimetid – dokumentide koostamiseks, töötluseks ja väljastamiseks. 2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET
ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku koondatud kontoritarkvarapakettideks( MS Office, OpenOffice), mis sisaldavad vajalikke programme igapäevaseks kontoritööks. Graafikaprogrammid sobivad piltide, fotode ja tekstimahuka materjali kujundamiseks (nt. brošüürid, voldikud) Viirusetõrjeprogrammid (Norton Anti-Virus, Kaspersky, F Secure) on vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaaseadmesse, kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil. Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad veebilehtede
Selleks muudetakse IP adress, ning inimene kes otsib netist mingit lehte suunatakse sellele lehele. Kogu seal jagatud info kogutakse aga häkkerite poolt. Lisks on mitmeid erinevaid viise kuidas suunata külastajad häkkerite lehtedele. Pharmingut on väga raske avastada, kuna kasutaja on õigel lehel, ja seal ei esine mingeid vihjeid selle kohta, et kasutaja infot pahatahtlikult kogutakse. See on kõige levinuim viis häkkerite seas, kuna paljud viirusetõrjeprogrammid ei suuda seda avastada. Evil Twin (kurjuse kaksik) Häkker seab üles Wifi võrgu sama nimega nagu seal asuv asutus, kes Wifit pakub. Häkker seejärel teeb vajalikud seadistused, et legaalsesse wifi võrku ei saa minna ja selle asemele suunab häkkeri võrku, kus tal on näha kogu tegevus, mida kasutaja teeb. Kogub salasõnu, krediitkaardi numbreid. Selle abil installitakse ka viiruseid teistesse arvutitesse.
5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad Turvalisuskeskus Turvalisuskeskus kontrollib teie arvutis kolme põhilise turvafunktsiooni olekut: tulemüür: Windowsi tulemüür on tõke, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet (nimetatakse sageli ,,võrguliikluseks") ja siis sõltuvalt teie tulemüürisätetest keelab või lubab sellel teie arvutisse siseneda. Tulemüür aitab kaitsta teie arvutit, takistades volitamata kasutajatel sellele juurdepääsu; viirusetõrjetarkvara: viirusetõrjeprogrammid otsivad teie arvuti e-kirjades ja muudes failides peituvaid viirusi, ussviirusi ja trooja hobuseid. Kui programm leiab mõne viiruse, ussviiruse või trooja hobuse, pannakse see karantiini või kustutatakse täielikult enne, kui see jõuab teie arvutit ja faile kahjustada; automaatvärskendused: Windows kontrollib, kas on ilmunud olulisi turvavärskendusi ja muid kriitilisi värskendusi, mis kaitsevad teie arvutit uute viiruste ja muude Interneti teel levivate turvaohtude eest
Turvareeglistik, mis toimib tulemüüris automaatselt, luuakse nii kahjulike kui ka turvaliste infopakettide kohta. Näiteks kui eelnevalt on tuvastatud mõni kuritahtlik sait, mis püüab saata kasutaja arvutisse pahatahtlikke koodijuppe tundliku informatsiooni varastamiseks, siis blokeeritakse see hetkega kasutajat teavitamata. Teada- tuntud turvalised ühendused aga lubatakse samuti hoiatusakent avamata läbi näiteks Windowsi süsteemsed rakendused, mis nõuavad pääsu internetti, või viirusetõrjeprogrammid, mis soovivad koduserverist andmebaaside uuendusi saada. Ent see ei ole siiski kaljukindel reegel ja ka taoliste ühenduste korral võivad mõned tulemüürid esmalt kasutajalt nõu küsida. Kui aga tulemüür tuvastab temale veel tundmatu kahtlase tegevuse, näiteks mõni programm soovib end ühendada internetti, siis kõigepealt see tegevus peatatakse ja seejärel teatatakse sellest hüpikaknaga. Nüüd tuleb kasutajal ise vastav reegel luua, kuidas tulemüür peaks edasi käituma.
annaabi.ee 
