Kooli nimi Referaat Arvutiviiruste ajalugu Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Minu referaat tutvustab arvutiviiruseid üldiselt, kuidas oma arvutit kaitsta viiruste eest , kuidas vältida arvuti nakatumist viirusest jpm. Arvuti omamisest pole mitte mingisugust kasu, kui sa ei oska oma arvutit viirustesse nakatumisest päästa. Selles referaadis tutvustan siis arvutiviiruseid, viiruste ajalugu ja pööran tähelepanu arvuti ohutusele ja räägin ka viirusetõrjeprogramitest.. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja se...
väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot
80.00 7 Sophos Sophos Anti- -- -- Virus 4.5.8 2.32.6 4.01 Frisk (F-Prot) 8 FRISK F-Prot Antivirus -- -- 4.66 3.16.14 Symantec (Norton) 9 Symantec AntiVirus -- 1.0.0.61 51.2.0.12 Authentium 10 Command AntiVirus -- -- -- 4.93.6 - Viirusetõrjeprogrammid, mis avastasid kõik viirused "WildList"-ist - Viirusetõrjeprogrammid, mis ei suutnud avastada kõiki viiruseid "WildList"-ist -- - Viirusetõrjeprogrammi ei ole katsetatud selle operatsioonsüsteemiga
rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid:
...." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ...........
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.............................................................................................................................................3 ANTIVIIRUS............................................................................................................................................................3 VIIRUSTEST HOIDUMINE.................................................................................
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje............................................................................................................................5 3.3.Nuhkvaratõrje........................................................................................................................5 3.4.Windowsi automaatne värskendamine................
Selline väikse failiga opereerimine on palju praktilisem, kui töödelda kogu nakatunud programmi. · Söötefaile kasutatakse viiruse käitumismudeli õppimiseks ning tõrjeprogrammi efektiivsuse hindamiseks. See on eriti kasulik mitmekujuliste viiruste puhul, mil pahavara on suuteline nakatama suurt hulka söötefaile, sest viimaste abiga saab kontrollida kõikide viiruse variantide tuvastamist tõrje poolt. · Teatud viirusetõrjeprogrammid kontrollivad loodud söötefaile regulaarselt. Kui neid on muudetud, hoiatatakse kasutajat võimalikust pahavara olemasolust. Et söötefailide kasutamist raskendada, on mõned viirustest programmeeritud ignoreerima kindla käitumismudeli järgi muidu nakatamiseks sobivaid faile. Näiteks võib levik toimuda kindlatel nädalapäevadel või lihtsalt pisteliselt. Varjatud viirused Mõned õelvaralised programmid jälgivad tõrjeprogrammide tegevust ning aktiveeruvad, kui
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data) nimetatakse
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................................................................5 5. Nuhkvaratõrje kasutamine..............................................................................................5 6. Värskendage Windowsi automaatselt....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Arvutite kasutamise turvalisus Kristiina Kirves KNT1 Juhendaja: Olev Räisa Tallinn 2014 Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................
Selleks peab Teie arvutil olema internetiühendus. Programm tuletab Teile aeg-ajalt meelde vajadusest programmile vajalikud uuendused tõmmata. Kuivõrd uusi viiruseid ilmub maailmas iga päev ja programm pakub kaitset ainult viiruste vastu, mille ta ära tunneb, siis on soovitatav vähemalt 2-nädalase vahega viirusetõrjeprogrammi uuendada. NB! Viimasel ajal põhjustavad palju pahandust e-maili teel levivad viirused. Selliste viiruste levik on nii kiire, et tihti ei suuda viirusetõrjeprogrammid nende vastu kaitset pakkuda. Sellisel juhul tuleb ikkagi kasutajal tark olla ning kõik e-maili manusena (attachment) tulnud failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida või need lihtsalt käivitamata jätta. E-mailiga saadetud exe, com ja bat laiendiga failid on eriti ohtlikud ning kui nende sisu ja otstarve väga kindlalt teada ei ole, siis kindlam on neid mitte käivitada. Samuti ei tasu usaldada ühtegi e-mailiga saabunud faili lihtsalt selle pärast, et
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku koondatud kontoritarkvarapakettideks( MS Office, OpenOffice), mis sisaldavad vajalikke programme igapäevaseks kontoritööks. Graafikaprogrammid sobivad piltide, fotode ja tekstimahuka materjali kujundamiseks (nt. brošüürid, voldikud) Viirusetõrjeprogrammid (Norton Anti-Virus, Kaspersky, F Secure) on vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaaseadmesse, kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil. Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad veebilehtede
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad Turvalisuskeskus Turvalisuskeskus kontrollib teie arvutis kolme põhilise turvafunktsiooni olekut: tulemüür: Windowsi tulemüür on tõke, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet (nimetatakse sageli ,,võrguliikluseks") ja siis sõltuvalt teie tulemüürisätetest keelab või lubab sellel teie arvutisse siseneda. Tulemüür aitab kaitsta teie arvutit, takistades volitamata kasutajatel sellele juurdepääsu; viirusetõrjetarkvara: viirusetõrjeprogrammid otsivad teie arvuti e-kirjades ja muudes failides peituvaid viirusi, ussviirusi ja trooja hobuseid. Kui programm leiab mõne viiruse, ussviiruse või trooja hobuse, pannakse see karantiini või kustutatakse täielikult enne, kui see jõuab teie arvutit ja faile kahjustada; automaatvärskendused: Windows kontrollib, kas on ilmunud olulisi turvavärskendusi ja muid kriitilisi värskendusi, mis kaitsevad teie arvutit uute viiruste ja muude Interneti teel levivate turvaohtude eest
Turvareeglistik, mis toimib tulemüüris automaatselt, luuakse nii kahjulike kui ka turvaliste infopakettide kohta. Näiteks kui eelnevalt on tuvastatud mõni kuritahtlik sait, mis püüab saata kasutaja arvutisse pahatahtlikke koodijuppe tundliku informatsiooni varastamiseks, siis blokeeritakse see hetkega kasutajat teavitamata. Teada- tuntud turvalised ühendused aga lubatakse samuti hoiatusakent avamata läbi näiteks Windowsi süsteemsed rakendused, mis nõuavad pääsu internetti, või viirusetõrjeprogrammid, mis soovivad koduserverist andmebaaside uuendusi saada. Ent see ei ole siiski kaljukindel reegel ja ka taoliste ühenduste korral võivad mõned tulemüürid esmalt kasutajalt nõu küsida. Kui aga tulemüür tuvastab temale veel tundmatu kahtlase tegevuse, näiteks mõni programm soovib end ühendada internetti, siis kõigepealt see tegevus peatatakse ja seejärel teatatakse sellest hüpikaknaga. Nüüd tuleb kasutajal ise vastav reegel luua, kuidas tulemüür peaks edasi käituma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
