talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-, 2 loode- ja kaguküljed. Tuleb jälgida, et taim ei jääks räästa alla, kust vesi võiks peale tilkuda. Taimede vahekaugus võiks olla 11,5 meetrit
Viinamari Viinamarjakasvatus on tuntumaid põllumajandusharusid.Viinapuu kasvab hästi parasvöötme soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*- 12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut. Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias,
Vesuuv: Vesuuv on elav vulkaan Campanias, mis on aegajalt tuhka puisanud juba tekkimisest saadik. Pikim teadaolev vaikimisperiood oli 600a Vulkaanise tuhana väljapihustunud magma ei ole põlemisprodukt, vaid imepeen kivipuru mis mahasadades väetab maad eriliste mikroelementidega. Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist
niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis ,,sööb" viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.) Dessertvein. Trockenbeerenauslese tähendab "kuivatatud valitud viinamarju". Viinamarjad, mis on kaetud väärishallitusega ja on peaaegu rosinataolised kuivad. Loomulikult valmistatakse ainult hoolikalt valitud marjadest. Dessertvein. Eiswein tähendaks otsetõlkes ,,jääveini". Viinamarjad jäetakse viinapuudele kuni talveni ning korjatakse peale jäätumist. Dessertvein. 4 Saksamaa veiniregioonid on järgmised: · Ahr · Mittelrhein · Mosel-Saar-Ruwer · Rheingau · Nahe · Rheinhessen · Pheinpfalz · Hessische Bergstrasse · Franken · Baden · Württemberg · Saale-Unstrut · Sachsen
süsteem toimib tõhusalt ainult tasasel maal. Viimase 40 aasta kestel on välja kujunenud vihmutamine (sageli liikuvate vihmutitega), samuti tilkniisutus, kus vesi tilgub pinnasesse iga viinapuurea kõrval kulgevast torust. Sellel niisutusviisil on palju eeliseid, nende hulgas täpsus, lihtsus ja võimalus manustada koos veega veel muid aineid, näiteks väetisi. Maaharimine Teiste taimede kasvatamine viinapuuridade vahel takistab mullaerosiooni ja laseb viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või . ) võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi. See on loomulikum väetamise viis kui anorgaanilised väetised, mida ikka laialdaselt kasutatakse. Pinnas tiheneb aja kui, seda on võib-olla tarvis künda või isegi sügavalt koorida, et hõlbustada õhustamist ja veeläbilaskvust. Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni. Haigused
2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale, põldude harimisele, veinide alkoholisisaldusele, aastaarvudest kinnipidamisele jne. Nõuded Vana Maailma veinide valmistamisel Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinid (apellatsiooni või dominiooni piirid ei kattu ühegi geograafilise alajaotusega vaid lähtuvad eelkõige terroir ´st). 1. Kindel terroir (üldjuhul on tegemist suhteliselt väikeste viinaaedadega, et oleks tagatud kindel
annaabi.ee 
