Edasi jõudis viinapuu 8. sajandil enne meie ajaarvamist Lõuna-Prantsusmaale, kus ta leidis edaspidiseks Itaalia kõrval ühe oma peamise kodumaa.Teisel sajandil oli viinapuu kasvatus levinud ka Lõuna- Saksamaale.12 sajandil rändas viinapuu Euroopast Ameerikasse, kus teda hakkas ohtlikul määral kahjustamaviinapuu-lehetäi.Ameerikast tulid ka mõned viinapuule ohtlikud seenhaigused. Lõuna-Euroopa on tänaseni üks maailma viinapuukasvatuse keskus.Euroopa annab praegu 2/3 maailma viinamarjasaagist, kuigi viinapuud kasvatatakse maailma kogu parasvöötmes ja subtroopikas. Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt. Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni
Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et
kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks. Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Suurimad tootjad. Import riigid
artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks. Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise Nõukogude Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Et viinamarju kasvatatakse paljudes maades erinevates maakera piirkondades, on neid võimalik turustada aastaringselt. Müügile saabuvad peamiselt pakituna 5-10 kg mahutavatesse kastidesse, kasvuhooneviinamarjad lisaks veel siidpaberisse või puitvilla mässitud kobaratena. Kobaraid ei lõigata lahti, kääride abil eemaldatakse vaid üksikuid riknenud marjad. Viinamarjad säilivad +1-4 kraadi temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuses
Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite hulka, mille aastatoodang on ca 50 milj. tonni. sellest läheb 85% veini valmistamiseks, 5% rosinateks ja 10% värskelt tarbimiseks. Maailma viinamarjatoodang ületab õunte, banaanide ja apelsinide kogutoodangu, seega on suurima ülderikaaluga. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Allpool peatutakse lühidalt vaid lauaviinamarjadel. nende hulgas on esikohal heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti
taimi, mida kasutatakse tänapäevani Rancio - täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse - kvaliteet, mis saavutatakse peale 20-25 aastast konjaki laagerdumist vaadis, tuntakse ka Madeira aroomina (kuivatatud puuviljade ja ürtide segu) Trois Étoiles - kolm tärni: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat). Üha tihedamini kasutatakse selle kohta VS (Very Special) Vintage (Millésime) - tähistab konjakit, mis on valmistatud ühe aastakäigu viinamarjasaagist ja destillaatidest. Nimetuses näidatakse kindalasti ära ka konkreetne aasta VS - Very Special: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat) VSOP - Very Superior Old Pale: konjakiklass, mis on laagerdunud vahemikus 4,5 ja 6,5 aastat XO - Extra Old: markeering konjakile, mis on laagerdunud rohkem kui 6,5 aastat HENNESSY Richard Hennessy, noor Iiri katoliiklane, kes oli oma usuliste tõeks-pidamiste pärast
annaabi.ee 
