2010. aastal 2,8%ni. Sisenõudluse languse jätkumine ning palgakasvu aeglustumine kümnendi madalaimale tasemele 2009. aastal pidurdavad teenuste ja tööstuskaupade hinna- tõusu (Rahandusministeerium, 2008). Ebakindlus on mõjutamas sisenõudlust. Kuigi sissetulekute kasv on olnud jätkuvalt kiire, vähendab inflatsioon inimeste ostujõudu. Samuti on suurenenud ebakindlus tuleviku ees- optimism on asendunud pessimismiga. Praegu ei ole veel märke, mis viitaksid kasvu kiirenemisele (Viilmann, 2008). 2009. aasta riigieelarves ettenähtud meetmed tulude suurendamiseks riigilõivude tõstmise ning soodusmääraga kaupade ja teenuste käibemaksu tõstmise näol 2009. aasta 1. jaanuarist kergitavad inflatsiooni 0,34% võrra. Lisaks väliskeskkonna mõjude (energia, toit) taandumisele väheneb aktsiisimäärade tõstmise mõju ning arvestades nõrga majanduskonjunktuuriga kaasneva baasinflatsiooni aeglustumisega, pidurdub tarbijahindade
Kuigi majanduskriis oli alanud varem, hoidsid töötukassa reservid maksemäärasid madalana, kuid 2009. a. mai alguseks süvenes finantsiline puudujääk 600 miljoni kroonini. Ühest küljest oli see tingitud sellest, et ei oldud arvestatud majanduskriisi globaalsusega kaasnevast välismaal töötajate tagasivoolust Eestisse, mistõttu suurenes töötute arv veelgi. See sundis valitsust maksemäärasid tõstma - tööandjatele 1% ja töötajatele 2%. (Tur & Viilmann, 2009.) Piret Jänes Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi, kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning töötajatele 0,8% võrra, mille põhjustas töötuskindlustushüvitiste saajate jätkuv kasv nii II kui ka III kvartalis. Tänu augustis tehtud muudatustele stabiliseerus 2010. aastaks Töötukassa finantsseis, mis saavutas isegi ülejäägi
aasta esimesel poolel oli see langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra paranemist arvestades on reservatsioonipalga suurenemine ootuspärane, kuid samas võib turuolukorraga mittekooskõlaline palgaootus vähendada oluliselt töökoha leidmise võimalust. 6 Kasutatud materjalid Viilmann, N. Soosaar, O. 2012. Tööturu ülevaade. Eesti pank, lk 4-14. Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade 21.11.2014 7
%20failid/Arengufoorumile%202008%20raport.pdf, 08.04.2012 2. Kaldoja, K. (2008) Inimarengu aruanne: Eesti majanduse struktuur kreekastub. Loetud: http://www.epl.ee/news/majandus/inimarengu-aruanne-eesti-majanduse- struktuur-kreekastub.d?id=51123270, 08.04.2012 3. Reiljan, J. (2011) Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt. Riigikogu kodulehekülg. Loetud: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14446, 08.04.2012 4. Viilmann, N. (2009) Tootlikkuse hindamise ja analüüsi meetodid OECD riikides. Eesti Panga kodulehekülg. Loetud: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandu s/_2009/_2009_34/_4.pdf?ok=1, 08.04.2012
veel teisigi halbu ilminguid. Inflatsioon põhjustab vältimatult poliitilist retoorikat ning tekitab laenamisega seotud eetilisi probleeme. Teatud juhtudel on inflatsioon olnud valitsuse kukkumise põhjuseks. Kuid inflatsioonist vabanemisega seotud kahjud võivad olla sama halvad kui inflatsiooni endaga seotud. KASUTATUD KIRJANDUS "Inflatsioon" http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html "Inflatsioon Eestis" Natalja Viilmann, Eesti Pank. 2008 veebruar. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/selgitused/inflatsioon.p df?ok=1 "Inflatsioon" Euroopa komisjon, majandus ja rahandus. http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/inflation/what_et.htm "Inflatsioon", 2012 veebruar http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon "Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?" Einar Eiland, 2011 november. http://www.ohtuleht.ee/454137 "Eesti inflatsioon Euroopa Liidu suurim" Virgo Kruve, 2011 august.
Eestis ei oodata suures hulgas migrante ning seda on näha ka seaduslikust poolest. Eesti seadused piiravad kolmandatest riikidest tulnud tööliste arvu piirarvuga ja ka mitmete nõudmiste täitmisega. Kui Eesti kunagi jõuab olukorrani, kus võõrtööjõud on pääsematu tee, siis peaks kindlasti mõtlema seadusliku poole kergendamise ja leevendamisele. 15 VIIDATUD ALLIKAD Soosaar, O., Viilmann, N. (2014) Tööturu ülevaade. file:///C:/Users/afag/AppData/Local/Temp/2_2014-2.pdf (6.12.2014) Nestor, M., Nurmela, K. (2013) Kutseharidus ja muutuv tööturg. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._T oeoeandjate_uuringu_lopparuanne.pdf (5.12.2014) Välistööjõu vajaduse uuring (2011) Eesti Töötukassa https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring %202011.pdf (6.12.2014)
Hans Rämmal V 214 620 3259 Heinrich Klaasen Mäealuse 2-2 620 3359 Heli Lootus Kopli 116 - 205 620 3903 Henri Lend VB 204 620 3270 Henrik Herranen VB 204 620 3270 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Penkov V 417 620 3306 Iige Brempel Kopli 116 - 305 662 1612 Ilje Veldi V 211 620 3257 Illar Viilmann Kopli 116 - 210 620 3900 Indrek Pertmann Kopli 116-307, 620 3915 Inge Roos Kopli 116-305 662 1612 Irina Hussainova V 307 620 3371 Irina Preis V 307 620 3371 Ivan Klevtsov Kopli 116 - 209 620 3914 Jaan Kers Mäealuse 2-2 620 3349 Jakob Kübarsepp V 219 620 3354 Jana-Ines Saidla V 201 620 3533
Hans Rämmal V 214 620 3259 Heinrich Klaasen Mäealuse 2-2 620 3359 Heli Lootus Kopli 116 - 205 620 3903 Henri Lend VB 204 620 3270 Henrik Herranen VB 204 620 3270 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Penkov V 417 620 3306 Iige Brempel Kopli 116 - 305 662 1612 Ilje Veldi V 211 620 3257 Illar Viilmann Kopli 116 - 210 620 3900 Indrek Pertmann Kopli 116-307, 620 3915 Inge Roos Kopli 116-305 662 1612 Irina Hussainova V 307 620 3371 Irina Preis V 307 620 3371 Ivan Klevtsov Kopli 116 - 209 620 3914 Jaan Kers Mäealuse 2-2 620 3349 Jakob Kübarsepp V 219 620 3354 Jana-Ines Saidla V 201 620 3533 Janek Luppin V 214 620 3259
annaabi.ee 
