Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade moodi, et raha teenida ja oma võimu suurendada Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud
Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi
ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks
Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke võõrale maale. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid oli retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu.
ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele. Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud. Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227. Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte. 21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil! Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud. Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt. Rävala, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi 22
Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli planeeritud niimoodi, et kui pikkadel retkedel arktilistes meredes talvel meri jäätus ja jäässe läks meri ka laeva ümber, siis ei vajutanud jää mitte laeva põhja katki, vaid täna
nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Jumalateks olid näiteks Odin ja Thor. Haritava maa vähesus sundis viikingitel korraldada rüüsteretki mujal maades. Viikingite sõjalaev kandis kuni 80 sõdalast. Laev oli üsna lühike, kõigest 20-25 m. Viikingid suutsid tungida sügavale sisemaale tänu nede laeva madala süvisele. 1000. ndal aastal jõudsid viikingid Ameerikasse. Viikingid panid aluse Vene-Kiievi riigile. NB! Viiking pole mingisugune eraldi rahvas Viikingiks käidi viiking on röövretkel olev inimene (mere)röövel. Väga paljud Eestlased (eriti saarlased) käisid viikingiks. Ühiskond: Viikingitel ei kujunenud välja pärisorjust. Nad olid vabad talupojad-neid nimetati Bondideks. Ruunikiri on nende saavutus. Nende tähtsus Euroopale seisneb selles et nad avastasid Islandi, Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Viikingid vahendasid Euroopas kultuuri ja tehnika saavutusi. Nad andsin oma
võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda
kes lahkusid Skandinaaviast aastatel 793 1066. Vähem kui 250 aastaga muutsid viikingid uueks kogu Euroopa. Nimi ,,viiking" pärineb kaugest ajaloost. Vik tähendas vananorra keeles ulgumerd või sisselaset, vikja kiiret liikumist. Nende sõnade osaline seos viis uute sõnade viking (piraatide haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa,
annaabi.ee 
