efektiivsus suurenes Inimeste koondumine Asva kultuuri ajastul Maaviljeluse arenemine Ader Uudsed rauatüübid- kivikirstkalme Kujunes välja hierarhia Ilma habemeta (mehed) Rauaga palju muutusi Kindlustatud asulad, sõjaline oht suurenes Viikingiajastul Euroopa sünd 1000 a. Põllumajanduse areng Linnused, tugevndati Kaheväljasüsteem (üks aasta ühel põllu poolel, teine aasta teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8
kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele. seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villasied pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja -võrud, amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad.
sest sellel alla olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. Nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1.5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villaseid pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja võrud, ohutised ja amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused, laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad.
sularauakamaka ja saatis selle tagasi niisuguse jõuga ,et raud tungis ka peale hiiu läbi ka sambast, mille taha too peitu oli pugenud, ja seejärel hoone välisseinast. Tema suhted hiiurahvaga polnud siiski alati vaenulikud. Hiiutar Raudnoa Järnsaxaga oli tal 2 last, kes pidid ennustuste kohaselt üle elama Ragnaröki ja saama uuel ajastul päranduseks vasar Mjölneri. Isiku ja kohanimede põhjal otsustades oli Thor kõige populaarsem jumal. Viikingiajastul kandis koguni 25% Islandi elanikest mõnda temaga seotud nime. Temanimeline on ka päev- neljapäev (Thursday). Talupoegade, käsitööliste jne. jaoks oli Thor esikohal, kelle poole said nad abipalvega pöörduda. Tori vasar on 1 kuuest aardest, mille on valmistanud jumalatele Põhjala maailma oskustöölistest kääbused. Ülejäänud aarete hulka kuulusid Odini oda Gungner , isepaljunev võru Draipner ning Frejle kingitud kuldharjastega metssiga ja
savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. Naaberriikide surve tugevneb *Kerkis esile oht ,et noored riigid üritavad Eestit vallutada ja püsivalt oma võimu alla painutada.
*Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks muutusid mõõgad, kuid peamisteks relvadeks jäid siiski odad ja kirved. *Viikingiajastul tekkis oht, et Skandinaavias ja Venemaal tekkinud riigid üritavad Eestit vallutada. Tartu vallutati Vene vürstide poolt *Üks tähtsamaid linnu oli Eestis Tartu, sest ta asus veeteede ristumiskohas. Tartu elanikkond koosnes osalt venelastest. *Venelased üritasid oma ala veel rohkem suurendada, korraldades sõjaretke, mis ulatus kuni Harjumaani. Vene võim Tartus ja kogu kagupoolses Eestis lõppes 1061.aastal. *Sõjakad suhted oli eestlastel sel perioodil ka lääne suunal.
Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. 11)Muinsausund: a)keha, vägi, hing, suhe loodusega Inimene muinasusundis:
annaabi.ee 
