f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h
Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud. Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid. Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla. Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti. 1054. a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased muutusid väga tugevaks. Eestlased muinasaja lõpul.
Raudader võeti kasutusele alles nüüd, 7-8 saj. *Tolleaegne elamu kujutas endast väikest(nt 4x5 m) üheruumilist rõhtpalkidest, ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda-
Sõba mähiti ümber õlgade ja kinnitati eest hoburaudsõlega. Vööl kanti kõladel kootud või nahast vööd. Nahkvööd olid kaunistatud pronksnaastudega ja vööl rippus pronksplekiga ehitud noatupp, võtmekimp. Tähelepanuväärseim ehe, mida Eesti naised 11. sajandil kandsid, oli kindlasti rinnaehe, mis koosnes rinnakeedest, rinnanõeltest ja keekandjatest. Keede pikkus ning arv sõltus ilmselt kandja jõukusest, kuid enamik viikingiaegseid naisematuseid sisaldab vähemalt mõned rinnakee tükid. Viikingiaja alguses olid nõelad üsna tagasihoidlikud; 10. sajandist alates muutusid nõelad suuremaks ning ketid pikemaks ja raskemaks. Naiste ehted on jagatavad kahte põhitüüpi: Saare- ja Läänemaa ning Ida-Eesti ehted. Saare- ja Läänemaal kanti palju kolmnurkse kujuga rinnanõelu ning teatud tüüpi käevõrusid ja kaelavõrusid. Ida-
mitte. Eestis oli neid neli: Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Tartu iseenesest meenutab planeeritut linna, kuid tal on ka mõned erinevused nendega. Näiteks ei asunud raekojaplats linna keskel, planeering on samuti veidi kaootilisem. Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid. Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest.
selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist. Viikingiaeg Eestis 800-1050 Levima hakkavad jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi hobustele naelad. Mööda jääd oli nendega tunduvamalt mugavam liikuda , kui metsas, kus oli lund palju. Jääteid kasut üpriski palju. 11 saj I p algas Eestis elavnemine, osade arvates algas siis eestlaste enda viikingiaeg. Palju leitud eestist viikingiaegseid relvi. Matusepanuseid hakkab 10-11 saj rohkem esinema. Varem olid üksikud väga rikaste panustega haudu , nüüd rohkem levinud., taas hakkab levima maalaibaga hauamatus. 10 saj sai alguse Virumaal, vaikselt levib lõuna poole. Palju relvi kaasa pandud Põhja-Eestist on leitud Essu aare, mis koosneb 5 kuldripatsist ja ühest 1 kuldmündist. Leitud soost. Kuldaarete puhul on norra arheoloogid veendunud , et seda ohverdati jumalatele , eelkõige Odinile. Norrast on leitud 1 kuldripats.
Seega viikingeid kujutati röövlitena. Tänu arheoloogidele on avastatud Põhja – Euroopa viikingite kultuur. Viikingiaegne kultuur ja tegevus mõjutas suuri alasid. Tegelesid ka kaubandusega, neil oli palju sidemeid teiste maadega. Nad polnud röövlid, rohkem tegelesid rahvusvahelise kaubandusega ja mängisid selles olulist rolli. Koos kaubandusega hakkasid Põhja - Euroopas kujunema linnad. Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal elamud ja hooned postkonstruktsioonis, Eestis oli horisontaalselt. Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe, kaubalaevad olid suuremad, sõjalaevad manööverdasid paremini.
annaabi.ee 
