Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule. § 3. Asja läbivaatamine Riigikohtus (1) Käesoleva seadusega Riigikohtu pädevusse antud asju lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi kolleegium) või üldkogu. (2) Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti 26 läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus.
praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule. § 3. Asja läbivaatamine Riigikohtus (1) Käesoleva seadusega Riigikohtu pädevusse antud asju lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi kolleegium) või üldkogu. 26 (2) Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjassepuutuva õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu
otspinnad mördikihiga. Müürsepp 3 paigaldab tellised tasandatud mördikihile, kusjuures tellistevahelise püstvuuki moodustab tellise otsale asetatud mört. Müürsepa 4 peamiseks tööks on vuukimine, vajaduse korral armatuuri paigaldamine ja kvaliteedi kontroll. Seina sisemise osa ladumisel annab müürsepp 1 mörti, müürsepp 2 telliseid ja müürsepp 3 laob sisemise pindrida. Müürsepp 4 paigaldab mineraalvatist matte, laob täidisrida ja kontrollib kvaliteeti. Töö jaotus viieliikmelises lülis on järgmine: üks vilunud (4. või 5. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad välimist pindrida, teine (3. või 4. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad sisemist pindrida ja viies 2. või 3. . liigi müürsepp laob täidisrida. 15 7.4 Tellisseinte viimistlemine 7.4.1 Vuukimine. Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga. Puhasvuukmüüritiseks
ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja
ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust. Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus. Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja
95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus 25 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve asju lahendab Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või üldkogu (PSJKS § 3). Riigikohtu esimees on seaduse järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Kolleegiumi ülejäänud kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja
Riigikohus Kontrollitakse õigustloova akti vastavust PS-le (vt PS § 152). Riigikohus võib asja lahendamisel: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti PS-ga vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte kehtetuks; 3) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus PS-ga; 4) jätta taotluse rahuldamata. Riigikohus lahendab PS järelevalve asju kolleegiumina või üldkoguna. Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjasse puutuva õigustloova akti vastavust PS-le, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Halduskohus (millised on kaebetähtajad; milles seisneb uurimise printsiip; pädevus; millistel alustel saab
annaabi.ee 
