TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred
Marie Under) ja ,,Arbujad". Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. ,,Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud. Mart Raud (Martin Raud) sündis 14. septembril 1903. aastal. Mart Raud käis külas koolis Heimtali (täna Pärsti vald ) ja valla koolide Paistu ja Viljandi . Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks.
– voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati vutikasvatuse tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved (Koppel 1982 ). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv (RLKK) Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982)
Lohud- perekond (ema, isa, tütar) linnas, nende juures elab Indrek mõnda aega üürilisena Mari ja Andres Ants- Mari ja Andrese noorim poeg Otstaavel- Indreku sõber, töötab politseis Viljasoo- Indreku sõber, kirjastaja, revolutsionär Bõstrõi- vanamees, saab Indrekuga tuttavaks, sureb romaani vältel proua Kuusik- koeramamma, peab linnas kohvikut Marie- Viljasoo võttis ta oma juurde lastega elama Meigas- revolutsionär, juhtis mehi mõisate laastamises Viidik- apteeker, Indreku sõber TEGEVUS: Toimub 1905.a Tartus, revolutsiooni aeg. Indrek asus linnas uut elupaika otsima ning leidis selle Lohkude juures, sai tuttavaks peretütre Kristiga. Tüdruk ning teised (Otstaavel) kaasasid Indrekut revolutsioonilisse tegevusse, streikide miitingutele, põrandaalustesse kohtumistesse jne kuni Indrek hakkas asjast huvituma ning nendest põhimõtetest huvituma. Indrek töötas Rahva
Põllumajandus kui majandustegevus eksisteerib Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele. Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Nõukogude Liidu ajal oli üsna edukas vutikasvatus Kaiaveres, põldvutifarm oma 45 000 linnuga oli omataoliste seas Euroopa suurim. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati oma tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud, kuid siiski tegutsevad väiketalud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved. Kaiavere kalamajand tegeles Vooremaa järvede majandamisega, sumpades olid isegi forellid. Äksi kalakasvatusest tulid haugi ja peipsi siia vastsed ning vähimarjad (Koppel 1982 ). Saadjärve vähistik aga hävis
arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot. 2007. aasta suve seisuga oli Maaleht Eesti suuruselt teine nädalaleht tiraaziga ligi 50 000 eksemplari.
Uure Uurde Vagu Vao Vagur -a Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo V�strik -u
21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra laena temalt raha. (Otstaavli snad) Ka tnaval kohatud koolivend Viidik ei saanud Indrekut rahaksimuses aidata. Viljasoo juurde minnes vastas see, et tema kulutab vaid naiste ja viina peale. Indrek sai raha muretsemiseks uue thtaja, kuid ka see ei aidanud. Ta pidi ilmuma Krsuse palge ette. Peale pikka loengut sellest, kuidas ta revolutsiooni raha ra kulutas, suundus ta edasi koeramamma sgikohta. Mamma aga ei tahtnud Indrekut kurvana nha ning andis ise talle selle raha. Indreku tuju paranes sellest piisavalt, et edasi astuda sisse Rahva Sbra toimetusse. 22
421 509 Teder Koit Viljandi 03:26:04 M50 2088 1410 Teearu Karl Valga 04:59:15 M50 1521 1238 Toim Allan Harju 04:21:49 M50 823 2863 Ulis Janis Läti 03:47:14 M50 1066 2839 Uuetalu Tavo Lääne-Viru 03:59:20 M50 1593 1035 Vadi Raivo Jõgeva 04:25:32 M50 1693 1644 Vakra Arvo Saaremaa 04:30:59 M50 831 846 Viidik Andres Harju 03:47:39 M50 1031 2784 Viires Virgo Tallinn 03:57:25 M50 328 462 Vilums Guntis Läti 03:19:51 M50 2024 1599 Vähi Tõnu Harju 04:54:01 M50 1614 1720 Õis Eugen Lääne-Viru 04:26:44 M50 2420 2646 Aaltonen Olli Soome 06:21:33 M55 1133 1666 Aamisepp Tõnu Harju 04:02:29 M55
annaabi.ee 
