Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksperimentaalsed uurimused. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Pestitsiidid GM kultuuride herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle teistele taimedele. See juhtub horisontaalse geenisiirde tulemusena ehk GM herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike
¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine
Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. N.: "Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond." (Varrak 1998, lk 79). LÜHENDID Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt, a, lk, jms, jne. Samuti tuleks kasutada üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks pruukida (näiteks: ÜRO, USA jt). Enne lühendi loomist tuleks esmakordselt see samas defineerida täieliku kirjapildi kaudu. ARVUD Ühekohalised arvud (0-9) tuleb tekstis kirjutada sõnadega
mgu(R(a,b), R(a,b)) = {} Reegel: Disjunktsioonides, millele rakendatakse üldistatud RR reeglit, tuleb eelnevalt asendada samanimelised muutujad. 7.1. Listid Esitavad järjestatud elementide korteeže List unifitseerub • ühe muutujaga List = [a, d, f, [s, f, [],d]] • Listi erinevaid osi adresseerivate muutujatega, kui on mitte-tühi list [Head|Tail] Head (listi pea) - listi ilmutatult viidatavad esimesed elemendid Tail (listi saba) – ülejäänud listi elemendid | - eraldussümbol. 1. Termi konverteerimine listiks ja vastupidi ”= ..”. Tulemuseks list, mille peaks on predikaadi nimi ja sabaks predikaadi argumendid. Sorteerimispredikaadi defineerimine: - Ordering := < , kui aritmeetiline järjestamine - Ordering := aless , kui alfabeetiline järjestamine, kus 7.2 Semantilised võrgud
akti sätted viitava sätte osaks ning seetõttu tuleb neid sisustada ja tõlgendada ka viitava õigustloova akti sisust ja tõlgendusest lähtudes. Viidatavat sätet sisaldava õigustloova akti kehtetuks tunnistamisel jääb viidatud säte viitenormi toimel kehtima ning on rakendatav. 2)Viidatakse suurema või võrdse õigusjõuga õigustloovale aktile või selle sättele 3)Kui viidatakse mitmele sättele või õigustloovale aktile, tuuakse viidatavad sätted või õigusloovad aktid ära loogilises järjekorras, kui see pole võimalik, siis kas numeratsiooni või kronoloo- gilises järjekorras. 4)Viitenormi sõnastamisel tuleb jälgida seda, kas viide on adresseeritud viidatava normi abstraktsele teokooseisule või õiguslikule tagajärjele või mõlemale korraga. *** Delegatsiooninormid- volitusnorm legislatiivfunkstiooni teostamiseks ehk volitus õigus- normide andmiseks
number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või 6 kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna “sealsamas” koos lehekülgede äranäitamisega. Näiteks: [sealsamas, lk 22]. Lühendid
paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine
paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine
annaabi.ee 
