MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine
1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uurima teadlane James Leonard Brieley Smith. Uurimisel ei
otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel)2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur)3. Elasmoid- ehk õhiksoomused(kiiruimsetel)– tsükloidsoomused N. karplastel,– ktenoidsoomused N. ahvenlased.4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) Alamklass KÄSIUIMSED kaunis hulkuim, säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala Alamklass: KÕHRLUUSED Atlandi tuur, vene tuur, servjuuga, sterlett • käävja kehakujuga• alaseisune suu• nokis• heterotserkne saba• soomused kadunud või muundunud (ganoidsoomused)• seljakeelik hästi säilunud• selgroolülidel puudub keha• toeses palju luukude •südamel arteriooskuhik• üldiselt merekalad Alamklass TÄISLUUSED Pikkoon-vaaphaug
Devoni haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Vanimad Kesk- Devoni kiiruimsed kalad nagu Cheirolopis erinesid praegustest oma ebasümmeetilise saba ja teemandi kujuliste mittekattuvate soomuste poolest. Cheirolopist ja paljusid teisi megevee kalu on leitud Vana Punase Liivakivi mandri ümbrustest lademetest. See iidne manner hõlmas osa Põhja-Ameerikast, Gröönimaast ja Lääne Euroopast. Devoni ajastu oli kõige edukam kopskaladele. Tänapäeval on neist säilinud ainult
Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15. Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 17.16. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 17.17. Populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 17.18. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE – enamik on kahjulikud. 17.19. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest – VALE. Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud samast liigist. 17.20
Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda. 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15.Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4
(vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3. Elasmoid- ehk õhiksoomused (kiiruimsetel) a. tsükloidsoomused N. karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste. Seljakeelik hästi säilunud,
(luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118.Kalade ( Pisces ) klassid ja nende evolutsiooniline seos neljajalgsetega ( Tetrapoda ). Vanaaegkonnas, Siluris eristus kalade seas neli klassi. Neist kaks surid peagi välja: rüükalad (Placodermi) ja ogakiirsed (Acanthodii). Kaks klassi elavad edukalt ka tänapäeva meredes ja magevees: kõhrkalad (Chondrichthyes) ja luukalad (Osteichthyes). Ühest vihtuimsete harust (Rhipidistia) arvatakse põlvnevat kõigi neljajalgsete ühist esivanemat, kahepaiksete eluvormi esindajat. 119. Kalade ( Pisces ) ja neljajalgsete ( Tetrapoda ) põhiline erinevus, ja milleks see tekkis? liigestatud jäsemed (reis, säär, pöid, varbad) maismaal kulgemiseks. 120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma
annaabi.ee 
