Kasepungade varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse need külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kasevitsal oli vanasti maagiline ja kasvatav toime, seda nähes muutusid lapsed heaks ja sõnakuulelikuks, kasevitsa kutsuti urvaplaastriks. Tehakse saunavihtu Arukask on parim puuliik saunavihtade valmistamiseks. Vihtu tehakse siis, kui lehed on täis kasvanud. Vanarahvas uskus, et vihtu tuleb valmistada siis, kui on noorkuuaeg, kuiv pilvine ilm, puhub lõuna- või läänetuul. Pühapäeval ei tohtinud vihtu teha. Valmistatud vihad kuivatatakse, soolatakse (Soomes) või sügavkülmutatakse. Vihtlemine vähendab lihaste väsimust, parandab vereringet, peletab väsimust, annab hea une ning söögiisu. 8 Vaenlased
6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi.
sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas hoiduti end pesemast öösel VIHT valmistati kase, harvem tamme ja vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud viht lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele
saunaskäimine kaotab suure osa oma mõnust, kui minna sauna ilma vihata. Levinumad vihad on tamme või kaseokstest tehtud. Laval viheldes kiireneb organismi ainevahetus ja nahk puhastub põhjalikumalt. Enne käikulaskmist pehmendatakse vihta soojas vees, külmunut aga elustatakse jahedas vees. Vihtlemine algab leili viskamisest. Kerisele visatakse tulikuuma vett, millele võib lisada mõned tilgad eeterlikku õli. Paraku jääb vihtlejaid ühe vähemaks, sest saunaskäijate arv kahaneb ja vihtu müüakse vaid vähestes kohtades. Ja näiteks Eesti ühissaunades pole üldse lubatud vihtu korduvalt kasutada. Saunaskäigu ajal harrastatakse ka meeleldi talisuplust, mis saunaskäimise ajal polegi nii kole nagu tundub, sest vesi jää all on soojem kui talvine õhk. Tänapäeval on mitmed uuendused ehitusmaterjalide osas saunade juureski läbi läinud. Keegi ei imesta enam, et saunakatus on eterniidist ja et saunaaknad on suured, et
juuni Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld. Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suvinepeetripaev.php) 7. juuli - heina-, karuse-, jakobi- ja mädakuu Juuli tähtsaim töö on heinategu, tähelepanu keskpunktis on selleks sobivad ilmad. HEINAMAARJAPÄEV - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17
Kasekubusid peeti parimaks tulematerjaliks reheahju jaoks. Raagus kaseokstest valmistati luudasid. Suvised luuad valmistati kevadel, talvised sügisel. Keskele paiguti veidi pikemad ja servadesse lühemad oksad. Oksad tõmmati kinni pajuvitsaga ( Loorits, 1940). Lehtedega kaseokstest valmistati saunavihtu. Saunavihad püüti kogu aasta jaoks valmis teha jaanipäeva paiku. Siis olid lehed kasvanud juba täissuuruseni, kuid olid veel kevadiselt pehmed ja lõhnavad. Vihtu lõigati maharaiutud puudelt, kuid vahel ka noortelt kasvavatelt puudelt. Viimasel juhul oli kombeks puu latv puutumata jätta. Kuigi rahvalaulu sõnadest lähtuvalt oli ladva allesjätmise põhjenduseks see, et ladvad jäägu linnul lenda, oli ladva murdmata jätmisel kindlasti ka mitmeid asjalikke põhjusi. Esiteks ei saa ladvaoksast head vihaoksa juba seepärast, et see on jäik ja haraline. Teiseks jääb noor
annaabi.ee 
