Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vihmavete" - 7 õppematerjali

Geograafia kordamine
2
docx

Geograafia kordamine

rohkem. Tänu soodsale asendile püsib ööpäevane keskmine õhutemperatuur +23º kuni +27ºC. Reljeef. Pinnamoe on enamasti kujundanud vee-erosioon, kivimid lagunevad peamiselt keemilise murenemise tõttu. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitsevad peamiselt värvuse järgi nime saanud puna- ja kollamullad, esineb ka raua- ja alumiiniumisetetest moodustunud ferraliitmuldi. Need mullad pole kuigi viljakad: taimed- loomad kõdunevad küll kiiresti, kuid teised organismid kasutavad või uhutakse vihmavete poolt ära toitained. Floora. Kasvab pool maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju ja ei lase valgust läbi, siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid , enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid. Erakordselt liigirikas ja lopsakas, Kolm puuderinnet, taimed õitsevad, viljuvad üheaegselt, Epifüüdid, liaanid(pole tüve), parasiittaimed, Suured lehed, et suurendada aurumist, Fauna

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Projekti seletuskiri
11
doc

Projekti seletuskiri

Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas. Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast. Müür varjab ära prügikonteineri.

Ehitus → Üldehitus
165 allalaadimist
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
38
docx

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

4. MULLASTIK Otepää asub väga künkliku reljeefiga maa-alal, mis mõjutab ka sealset muldkatet. Väikesel maa-alal võivad toimuda juba suured mullasisalduse muutused. Kõrgustikul võib leida Eestis kõiki leiduvaid mulla- ja taimekattetüüpe (Eesti muldkate, 2015). Teiste Kagu- Eesti kõrgustikega võrreldes on Otepää kõrgustiku moreenkate mõnevõrra lubjarikkam, mis avaldab mõju ka taimkattele (Miksike. Stepanova, 2015). Küngaste nõlvadel paiknevatel põldudel toimub vihmavete mõjul mulla ärauhtumine madalamatele aladele, mistõttu esineb rohkesti huumusvaeseid erodeerituid muldi (Eesti muldkate, 2015). Mõnhu katval 1-2 m paksusel moreenil kui ka moreeniküngaste karbonaadirikkal veerisel saviliival ja liivsavil on see-eest tekkinud üsna viljakad leetjad ja leostunud mullad (Arold 2005: 193). Kogu mullastikust on erodeeritud ligi pool ja deluviaalmuldi ligi viiendik. Maapinna

Loodus → Loodus
40 allalaadimist
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast - Tehti 16 000 m3 kütusemahutitele ekspertiis, likvideeriti 50 mahutit ja nende sisu - Õlijäätmetest puhastati maa-alused galeriid ja kasematid, vältimaks pinnase reostumist - Saneeriti pumbamaja - rajati vihmavete kogumis ja puhastussüsteem, vältimaks edasist pinnasereostust - Asendati 4500 jooksvat-meetrit kütusetorustikke 8) Tondi kasarmud ja endine tankiplokk - tuntakse Mustamäe ja Järve vahelist ala, kust kuni Vene sõjaväe väljaviimiseni olid 49 ha suurusel alal - sõjaväelinnak, autobaas ja tankipolk. Keskkonna kahjustuste hindamise korraldas 1994. aastal AS EcoPro, sõjaväeosa inventariseerimise käigus anti reostusele hinnang.

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
Ehitiste renoveerimine
13
doc

Ehitiste renoveerimine

arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik?

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
296 allalaadimist
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Septikust piisab seal kus pole põhjavee saastamise ohtu ja heitvee võib juhtida loodusesse.Septikud on mõeldud halli veepuhastamiseks. Septikusse peab mahtuma 2,5..3 päeva reovesi. Ülesandeks on vähendada heljumisisaldust 70% BHT ­10..30% N, P ­20%. Vajalik on sette väljavedu. 7)Neutralisaatorid ­ Ühtlustusreservuaaid võimaldavad ühtlustada kas reovee vooluhulka, konsentratsiooni või samaaegselt mõlemaid. Kasutatakse enamasti tööstuses, kuid näiteks vihmavete tarvis. Neutralisaatorid on ette nähtud happelised ( pH< 6,5 ) või aluselise ( pH>8,5) reovee muutmiseks neutraalseks .Kasutatakse kas vastastikust neutraliseerimist, reagentmenetlust või filtreerimist läbi neutraliseeriva materjali . 8) Biopuhasteid ­ Biopuhastis toimub reovete puhastamine orgaanilistest reoainetest hapniku ja mikroorganismide toimel.Mikroorganismid kasutavad organaanilisi aineid toiduks, muutes need püsivateks, veekogudele ohututeks ühenditeks.Biopuhastisse ei tohi

Ehitus → Ehitusmaterjalid
327 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

puudele jäide, millise raskuse all ei pea vastu puude oksad ja ladvad. Lumekahjusid aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Pikne võib põhjustada lõhesid puude tüvedes või purustades kogu puu. Pikselöögist võib alata ka tulekahju. Pikse läbi kannatavad rohkem kõrgematel savikatel muldadel kasvavad üksikud kõrged puud. Rahe vigastab mehhaaniliselt puittaimede lehti, õisi, vilju ja noori võrseid. Tugev vihm on ohtlik just oma uhtuva toime tõttu. Vihmavete poolt rikutakse metsateid ja - kraave, tihendatakse pinnast, uhutakse ära või vigastatakse noori taimi taimlais, uhutakse ära viljakas mullakiht (vee erosioon). Ulukikahjustused Ulukikahjustused metsale on muutunud üsna mitmepalgeliseks. Lisaks puude koore, võrsete, pungade, okaste ja lehtede ärasöömisele ja noorte puude murdmisele ning vigastamisele sõraliste poolt, on juurde lisandunud veel palju olulisema

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun