Elu vihmametsades Vihmametsad · Vihmametsadeks nimetatakse - maakera palavvöötme lopsakaid metsi, kus sajab väga palju vihma ja on aasta ringi palav. · Vihmametsad on maailma looduse väga olulised, neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maailma kliimat. Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, ...
Maa ajaloos on olnud ka perioode, kus metsa pindala kogu maismaast on umbes 50%. Kõige kiirem metsa hävinemine leiab aset troopilises vöötmes, kus kasvavad troopilised metsad. Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks. Sesoonsetes metsades on sademeid kuni 2000 millimeetrit aastas ning kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Humiidsetes esineb sademeid üle 2000 millimeetri aastas ja kuivaperiood puudub üldse või on lühike. Selliseid metsi nimetatakse vihmametsadeks. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Sealsed mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära. Troopiliste metsade ehk vihmametsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks. Uusi maid saadakse, aga eeskätt metsade põletamise teel.
Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil
Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas. Metsad Kunagi oli 80% , mõningail andmeil isegi 90% Euroopast kaetud tiheda metsastikuga. See ulatus Vahemerest Põhja-Jäämereni. Kuigi pärast inimtegevus on enamik meie metsarikkusest hävinud, on Skandinaavias ja Venemaal veel alles puutumata põlismetsa. Euroopa metsastik läheb sujuvalt üle Kaukaasia vihmametsadeks. Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku keskel ning neid piirkondi, kus elab inimtegevusest mittemõjutatud loomastik, on Euroopas äärmiselt vähe. Mägipiirkonnad Mägipiirkond on üks vähesi alasid, mis on inimmõjudest (peaaegu) puutumatu. Euroopa olulisemad mäestikud on Püreneed, Skandinaavia mäestik, Alpid ja Apenniinid. Kuid ka mäestikes on kütitud mitmeid loomi väljasuremise ääreni (nt. karu Pürenee poolsaarel)
väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Loomade elu I & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). (Loomade elu I) Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest
Nagu kogu Austraalia elustik, on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 2050%. Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia kõige võimsamad metsad. Metsa esimese rinde kõrgus küündib tihti üle 30 meetri, puistud on sageli mitmerindelised ja elustik väga liigirikas. Troopilisi vihmametsi leidub peamiselt vaid Austraalia kirdeosas ja nende pindala on väike. Suurim ühtne troopilise vihmametsa ala, mis paikneb Cooktowni ja Tonswillei vahel, võtab enda alla ligi 800 000 hektarit. See on vaid üks tuhandik Austraalia pindalast, kus mets on koduks üle 3000 taimeliigile ja 370 linnuliigile
tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu. Kattes alla protsendi ookeani pindalast, on nad siiski koduks neljandikule meres elunevatest liikidest. See mitmekesisus ei oma mitte ainult rekreatiivset, esteetilist ja teaduslikku väärtust, vaid sellele toetub märkimisväärne osa merede elust. Korall-riffid on väärtuslikud, kui nad on elus: pakkudes varju kalamaimudele, toidulauda täiskasvanud isenditele ja kasvupinda taimedele ja loomadele.
annaabi.ee 
