Samas tuli madu kivi alt välja ja enne, kui poiss märkas, pistis neiu munakese maole suhu ning nõidus oligi murtud. Pärtel abiellus kauni neiuga ja sai kogu tema riigi ja vara endale. Ja nad elasid õnne rüppes oma elu otsani. Minu arvamus: Kõik toimus ükskord ammu. Peategelasteks olid Pärtel ja lumivalge maoks nõiutud noor naine. Nad mõlemad meeldisid mulle väga, samuti meeldisid ka teised tegelased. Halvad tegelased puudusid. Muidu polnud väga vigagi, aga see, et poiss kogu aeg käis puu juures, hakkas ära tüütama. Üldiselt oli mõnus ja rahulik lugu.
aastast ilmuvat ajakirja Tekniikan Maailma, millele osaliselt toetub ka Tehnikamaailm. - Ja mis aastast on Tehnikamaailm ise? - 1998. (matkides Leesit, eri keeltes) - Toimetajad? - Tõnu Ojala, peatoimetaja; Vello Kala, vanemtoimetaja ; Tormi Soorsk, tehnikatoimetaja (iseloomustus, välimus) - Esmapilgu järgi pole väga vigagi. Vahest on teil veel lootust... Ent tutvustage mulle Tehnikamaailma ennast lähemalt. - Meeleldi. (tahvlile kaks punkti) Need oleme meie. (suuuuur ring nende ümber) See on reaalsus meie ümber. (veel suurem ring kõige ümber) Need on teadmised, mille toovad meieni Tehnikamaailma värvilised leheküljed: autod, teadus ja tehnika, sport, lennundus, maaväline eksistents, unelmate piiratud väljad... See on kõik kättesaadav
Tänapäevase Eesti head ja vead Mida siiski saab nimetada tänapäevases Eesti Vabariigis heaks või halvaks? Sellele küsimusele pole kerge vastata. On nii halba kui ka paremat. Aga samas pole olemas halba ilma heata. Elul Eestis pole mõnes mõttes vigagi. Eestimaal on väga kaunis loodus ning pinnamood. Lõuna-Eesti künkad, põhja-Eesti pankrannikud, võimsad põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust
Ja töö tegemise tahtmisest siinkohal puudu ei ole, vaja on vaid euroopa kolleegidega samaväärseid töötingimusi ja tööle väärilist tasu. Streigiga on avaldanud oma meelsust ka õpetajad, kelle streik oli küll lühem, kuid nõudmised igati õigustatud. Muutused aga on visad tulema. Oleme valmis toetama suurte summadega raskustes vaevleivaid riike Euroopas, kuid tundub, et meiega võrreldes pole neil väga vigagi. Võrreldes näiteks Kreeka ja Eesti õpetajate palkasid või pensioneid, poleks nagu Kreekal põhjust eriti kurta. Samas näiteks Ungaris on õpetaja keskmine palk Eesti õpetaja palgast tunduvalt madalam, nagu ka Lätis ja Leedus. Ka põllumajandustoetusi saavad meie põllumehed palju vähem, kui mujal Euroopas. Ja seega on ostja sunnitud eelistama poes soodsama hinnaga välismaa toiduaineid. Suletud ring tarbime välismaist, oma tootjate toodangule ei ole turgu
,, Kas elu on ilus? ,, Kindlasti arutlevad paljud inimesed teemal, et kas elu on ilus?Ja tavaliselt on nii, et niipalju kui on erinevaid inimesi on erinevaid arvamusi, sama ka selle teema juures. Küsi mis inimese käest tahes, nad kõik oskavad natukenegi erinevalt vastata. Niisiis kui küsida inimese käest kas elu on ilus, siis vastatakse tavaliselt oma tujude põhjal. Kui inimesel on hea tuju siis ta vastab arvatavasti, et elul pole väga vigagi. Ent kui inimesel on tuju kehv või tema meelt masendavad paljud probleemid, siis ta kipub ikka vastuseks esitama küsimuse, et mis see elu üldse väärt on kui me koguaeg kannatama peame. Inimesed kipuvad ,,elu" küsimuses tavaliselt ikka pessimistlikud olema. Peaaegu alati on nii, et kui inimestel juhtub midagi head ja midagi pakub neile rõõmu, siis tundub see nii väike ,selle tegelikult vähese halva kõrval, mis juhtub. Ma olen aru saanud , et enamus inimesi ongi
otsitud on just seda. Ma arvan, et päris elus on nii, et leides selle täiuslku maailma me ei tunne seda ära, kuna ta on täiuslik, parim. Ja see selle asja just parimaks muudabki. Alati kui läheb halvasti, leidub keegi teine, kellel läheb veel halvemini. Olles sattunud laeva õnnetusse, maavärinasse arvab Candide, et ta elu on väga kurb. Kuid sattudes kokku vanaeidega, kes on tema vastu vastu väga lahke saab candide aimu et tema elul pole väga vigagi olnud. Kuna vanaeit on elanud üle väga raskeid aegu, suutes seejuures positiivseks jääda. On ka hetki, kus on tõesti nii et enam halvemaks minna ei saa, kuid siiski läheb. Ka sellistel hetkedel tuleb kuidagi suuta jääda iseendaks, suuta kasutada kainet mõistust ja optimismi, kunagi läheb kindlasti kõik paremaks. Halvad asjad mööduvad ja head ajad tulevad peale. On igapäevane, et ollakse veendunud et just minul läheb kõige halvemini on inimesi, kelle
nautima. Räägitakse ka veidi talupidajatest tegemistest metsa inimestest. Tondioja, lootustandev arenev talu oma heade mõisamaadega. Raamatust tulebki välja kaks erinevat inimrühma: metsainimesed ja rannainimesed. Mõlemad ei saa teise kandi inimeste tegemistest päris aru, kuid on ka asju, mis on igal pool ühised: käraka tegemine ja naised. Niikaua kuni ema veel Turjal elas polnud elul väga vigagi, kui meri andis siis elati paremini, kuid kui kala ei näkanud, siis elati kehvemalt, üks oli kindel: elamisväärne oli see elu Turjal koguaeg. Peale ema surma hakkasid asjad vaikselt karile jooksma, majja tuli uus perenaine, kellega polnud algusest peale head klappi, järjest rohkem hakkas isa vanadus esile tulema ja sealt ka igasugused hädad liigestega. tõsise paugu lõi Turja kohale tulekahju mis hävitas elumaja, mille oli kunagi Turja peremees ihu ja
raamatul lehte keerata. Paned prillid pähe ja alles siis valid sobiva raamatu. Arvan, et see on üsnagi innovaatiline idee kui see paneks ka mittelugevad inimesed lugema. Arvan, et lõin teile üsna ideaalilähedase kujutluspildi oma unistuste raamatukogust ja sellest, mille suunas raamatukogud võiks üldiselt areneda. Siiski jäägem realistlikuks, seda aega mil raamatukogul on piiramatult vabu vahendeid, ei pruugigi tulla ja ehk ongi nii parem. Raamatukogu teenusel iseenesest ei ole ju vigagi ja need, kes raamatukogus käivad, käivad seal välistest muutustest hoolimata. Minu mõte ehk oligi see, et tuua raamatukogu kõigi inimesteni, ka nendeni, kes arvavad, et ei vaja seda. Võimalik, et ma eksin arvates, et kui juba inimese raamatukokku olen suutnud meelitada, ta seal ka lugema hakkab, kuid lootma peab parimat.
4 võib pakkuda. Kui midagi läheb viltu ja valesti, siis oleks vaja kindlasti kedagi, kellega oma armuvalust rääkida. 2. MURDEIGA Elus on hetk, mil kõik paugupealt muutub. Vähemalt noored arvavad nii, sest siis on kogu kehas ja mõistuses suur muudatus. See normaalne tasakaal, mis oli alles iseenesestmõistetav, on äkki asendunud mingi ebakindlusega. Vahepeal mõtled, et pole väga vigagi, aga siis ei talu 5 Sa end enam üldse, kõik on valesti ja halvasti. Kõik teeb nii jube närviliseks. Polegi ime, et mitte miski enam paigas ei ole, sest Sa muutud. Sa ei ole enam laps, Su keha ja hing arenevad täiskasvanus, et olla ise võimeline lapsi saama. Just seda arenguetappi nimetataksegi murde- ehk puberteedieaks. Puberteet tähendab tüdrukute ja poiste elus faasi, mil nad ühelt poolt
käitumismustrite nõudmisse, käskude jagamisse ja kuulekuse eeldamisse. Nad ähvardavad last karistusega ja kui laps ei kuuletu, siis saabki ta karistada. Kui vanema ja lapse vajaduste vahel tekib konflikt, lahendatakse see nii, et vanema võidab ja laps kaotab. Tavaliselt õigustavad vanemad on võitu selliste trafaretsete väljenditega nagu ,,Minu vanemad kasvatasid mind ka 10 nii ja mul pole väga vigagi", ,,Ma teen seda lapse pärast", ,,Lapsed tahavad tegelikult, et vanemad oleksid võimukad". Vahel on neil aga lihtsalt ebamäärane arusaam, et ,,vanemad peavadki lapse heaolu huvides võimukad olema, sest nemad teavad kõige paremini, mis on õige ja mis vale". Teise rühma kuuluvad vanemad, keda on mõnevõrra vähem kui ,,võitjaid", lubavad oma lastele ohtralt vabadust. Nad hoiduvad meelega piire seadmast ja väidavad uhkelt, et ei nõustuks iial autoritaarsete kasvatusviisidega
Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud. Kui ta sääl istunud, küsinud eit hauast, et kuda ta nüüd elama. Vaenelaps rääkinud oma loo ära, et just muidu suurt vigagi ei ole, aga täna ei anna igatsus kudagi rahu. "Kas tahad kiriku minna?" "Miks ma ei tahaks, aga millega ma lähen, mul ei ole riideid." Vaevalt oli ta seda ütelnud, kui ta ilusad riided sääl olnud, mis nagu vask säranud. "Pane need selga ja rutta!" Vaenelaps kuulnud sõna ja rutanud kirikusse. Küll imestanud kõik rahvas uhkes riides tütarlapse üle, kuid keegi pole tunnud, kes ta on. Enne teisi rutanud vaenelaps aga jälle minema, nagu eit käskinud oli, andis riided ära ja ruttas kodu
teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud. Kui ta sääl istunud, küsinud eit hauast, et kuda ta nüüd elama. Vaenelaps rääkinud oma loo ära, et just muidu suurt vigagi ei ole, aga täna ei anna igatsus kudagi rahu. "Kas tahad kiriku minna?" "Miks ma ei tahaks, aga millega ma lähen, mul ei ole riideid." Vaevalt oli ta seda ütelnud, kui ta ilusad riided sääl olnud, mis nagu vask säranud. "Pane need selga ja rutta!" Vaenelaps kuulnud sõna ja rutanud kirikusse. Küll imestanud kõik rahvas uhkes riides tütarlapse üle, kuid keegi pole tunnud, kes ta on. Enne teisi rutanud vaenelaps aga jälle minema, nagu eit käskinud oli, andis riided ära ja ruttas kodu
annaabi.ee 
