Tat undis end osana sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett. -Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas Vidrikul kala
hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. Leeni pani oma väriseva käe Vidriku kuue ümber, toetas pea pehmelt ta õlale. Leeni süda tagus ise värisedes ootusest, et nüüd tuleb midagi imeväärset nagu muinasjutus. Kuid Vidrik ei märganud midagi. Kui viimane suutäis söödud oli, pistis ta uue ussi konksu otsa ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega,
,,Toome helbed" Teose peategelaseks on lapsik ja õrn Leeni, kes ei mõistnud hästi täiskasvanute maailma. Tegevus leidis aset kevadel tüdruku talus ning jõe kaldal. Ühel kevadpäeval leidis Leeni ennast taas unistamast, kui ta nägi aias suudlevat paari, kelleks olid ta õde Marie ja karjus Kustas. Ta tundis, et ta justkui hakkas mõistma armastust ning ta tahtis seda ka ise kogeda. Seetõttu otsustas ta avaldada muljet jõe ääres kala püüdvale Vidrikule, viies talle võileiva. Poiss sõi küll võileiva ära, kuid jäi tüdruku suhtes ükskõikseks ning see murdis tüdruku südame. ,,Suveöö armastus" Selles teoses oli peategelasi kaks: noor Maali ning temast vanem Kustas, kes olid teineteisse armunud, kuid tüdruk ei tahtnud seda tunnistada. Sündmustik leidis aset suveööl aidas ning veskis. Maali magas aidas, kui kuulis, et keegi tema nime hüüab. See oli Kustas, kes tahtis, et Maali ta aita laseks
ja Kustas, et nood nii häbiväärselt seal tegutsesid. Leena lihtsalt lahkus seal ning jalutas rutates mööda muinasjutulisi metsaradu. Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii,
kui mõõdetult ühepikkused. Vorm on sisuga saavutanud täieliku kooskõla. „Toome h e l b e d” on venitatud jutustus väikesest tütarlapsest Leenist ja tema omatunnete ärkamisest. Alul mängib Leeni nukkudega, siis juhtub tunnistajaks vanema õe ja sulase armastusstseenile. See riisub ta rahu ja paneb väikese südame iseäralikult tuksuma. Oma tärkava armastuse juhib ta kohmakale ning filosoofilisele karjapoisile Vidrikule, kes aga ei oska reageerida tütarlapse õrnusele. Teos tahab olla lapsepsühholoogiline, kuid on siiski küsitav, kas väikese Leeni pähe mahuvad kõik need mõtted, mis autor sinna on pannud. Novelli parimaks osaks on detailsed pildirikkad ja värviküllased loodusekirjeldised.
triloogia) Probleemid, mida autor on kajastanud teostes: ,,Juudit"-rahvas nälgib piiramisrõngas ja on suremas. Juudit riskib oma au ja eluga, minnes vaenlaste leeri, tappes seal pealiku, tekitades sellega segadust, nii pääseb tema rahvast kindlast surmast. ,,Popi ja Huhhuu"-novelli mõte, kuidas hävib lollusega kõik ilus ja arukas keskkond.Huhhu hävitas kõik ilusa, mis isand oli loonud. ,,Toome helbed"-Vidrik on Leeni suhtes ükskõikne, Leeni lootis,et meeldib Vidrikule ning,et ka temal oleks oma poiss, novell näitab, kuidas väikse tüdruku mängumaailm, võib ühe päevaga kokku variseda. ,,Toomas Nipernaadi"-naiste meelitaja ning narritaja,igas romaani novellis on uus armastus;lubab kõigile midagi, mis ei täitu iial;rändab ringi, konkreetne sihtkoht puudub. ,,Ekke Moor"-idee-iga inimene vajab armastust, tunnustust, kiitust, hoolivust ja hellust. Ekke ei kuulanud neenu sõna, oli väga kangekaelne;armastuseprob. eneken teg
tapja. Tapja tappis Mareti poja raha pärast. Sõjakoleduse edasi andmine läbi emaarmastuse. Sõjast tulnud inimestest oli alles vaid vari. "Toome helbed"-IMPRESSIONISM, mis annab edasi tundmust. Peategelane tüdruk Leeni, keda teised tahavad mehele panna, aga tema mängib oma nukkudega. Avastab enda jaoks uue maailma. Leeni näeb oma õde Mariet ja Gustavit koos ja tahab seda sama. Jookseb järve äärde, kus Vidrik püüab kala. Leeni tõi Vidrikule võileiba, ta pidas seda kihlumiseks, aga Vidrik mitte ning püüdis kala edasi. Leeni nukud põlesid päikese käes. KARL RISTIKIVI Paguluses vaadati tagasi, kõik mis Eestisse jäi oli ilus ja tore, olid vanas kinni Ka teisel pool vett elat kohvrite otsas, lootuses tagasi saada Tammsaare mõõtu kirjanik Ema eesmärgiks oli anda Karlile hea haridus Õpib kaubanduskoolis, töötab müüjana tapeedipoes Hiljem läks edasi õppima
17 rõõmu valmistab, st siis pillimängu ja kirjutamisega. Samaaegselt infotehnoloogiat õppides omandas Vilep veebidisaineri ja programmeerija kutse, mis võimaldab tal töötada kodus. Uue elu alustamise piirikiviks oli tutvumine 1997. aastal praeguse abikaasa Auliga, kellega Vilepil on 2 tütart: Elise (sünd 2000) ja Madli (sünd 2003). Vilep on kasuisaks abikaasa pojale Ats Vidrikule. Perega koos elab ka Vilepi 80aastane ema Tooni. Perekonda kuulub veel suur punane pärsia kass nimega Edward Norton. Heiki Vilep mängib trumme ansamblites Kaabu ja Lõqõriq. Heiki Vilep kuulub Eesti Kirjanike Liitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Autorite Ühingusse, Eesti Esitajate Liitu, erakonda Eestimaa Rohelised, Sõltumatusse Ametiühingusse Kirjanike Kodu. Kuigi on levinud seisukoht, et autori loomingut peaks tema elust lahus vaatlema, aitab
annaabi.ee 
