"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnnelik. Bella saab oma isaga hästi läbi ja tihti valmistab ta isale maitsvaid toite. Kool on uus, kuid üsna kiiresti võetakse ta omaks ja tema uuteks sõpradeks saavad Jessica, Angela,
Videvik Stephenie Meyer Isabella Swan elas rahulikult koos emaga ja kasuisaga Phoenixis, kuni ta otsustas kolida süngesse ja vihmasesse Forksi, et mitte segada oma ema ja kasuisa. Seal pisikeses linnakeses Washingtoni osariigis elas tema isa politseiülem Charlie. Bella oli kahvatu naha, pruunide juuste ja halva kordinatsioonivõimega tütarlaps, täiesti tavaline, ei midagi erilist. Forksi kohale jõudes saab Bella üllatuse osaliseks Charlie kingib talle auto vana pikapi. Nii sõidabki Bella järgmisel hommikul sellega oma uude kooli ,,Forksi keskkooli".Bella on koolis kõikide õpilaste tähelepanu objekt, peale viie inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda.
mis ilmus 2005 aastal. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik", millele on ilmumas viies osa. Stephenie Meyeri raamatutest on tehtud ka filme. Videviku (I osa) tähtsad tegelased · Isabella Swan (Bella) · Edward Cullen (Vampiir) · Charlie Swan (Bella isa) · Jacob Black (Bella sõber) · Carlisle, Esme, Emmett ja Alice Cullen ning Rosalie ja Jasper Hale (Edwardi perelond) · James, Laurent ja Victoria (Vampiirid) Tegevused raamatus I · Bella kolib Arizonast Forksi oma isa Charlie juurde.Ta teeb seda oma ema heaks, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Philiga, kes on pesapallur. · Forksis kohtab Bella salapärast poissi Edwardit ning armub temasse. Tegevused raamatus II · Pärast seda kui Bella saab Jacob Blackilt (sõbrer Reservaadist) teada hõimulegendi, hakkab Bella kahtlustama, et Edward ja ta perekond on vampiirid, kes joovad loomade verd inimeste vere asemel.Kuid
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka
"Videvik" raamatuesitlus Taavi Poll 10d Raamatust: Raamatu pealkiri: "Videvik" Autor: Stephenie Meyer Ilmunud aastal 2008. Kirjastus Pegasus. Raamatu tõlkinud eesti keelde: Marge Paal Sündmuskoht Teose sündmustik leiab aset väikeses Forksi linnas, kus elab natuke üle 3000 inimese ning kus kõik inimesed tunnevad üksteist. Peategelased Edward Cullen - vampiir Isabella Marie Swan Renee Swan Bella ema Charlie - Bella isa Phil Dwyer Bella uus pesapallurist isa James jäljekütt, ihkab Bella surma Carlisle Cullen väikelinna arst Cullenite pere vampiirid, kes toituvad ainult loomade verest Jacob Black Swanide pere tuttav Victoria Jamesiga koos Laurent kuulub Jamesi gruppi Sisukokkuvõte Isabella Swan kolib Arizonast süngesse Forksi linna oma isa Charlie juurde ning kohtub seal Edward Culleniga
Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnneliks. See oli suht isetu tegu, mis Bella tegi. Forksi kolides näeb ta üle mitme aasta jälle oma isa. Mõnesmõttes on Bella sarnane oma isale. Mõlemad ei suuda oma tunnetest vabalt rääkida ning neil pole midagi selle vastu, et omaette olla. Isa oli kolimise puhul Bellale üllatuse teinud ja kinkinud talle ühe vana auto. See auto oli tõesti vana ja kulunud värviga, aga tüdrukule hakkas see meeldima juba esimesest silmapilgust. Auto oli kuulunud Billy Blackyle, kes oli Bella isa Charlie sõber
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
