arenguks, mis sõltumata eluvaldkonnast suurendab oluliselt infovahetuse kiirust ja mahtu (Suurna, 2005). Tehnoloogiline areng on suurendanud märgatavalt meid ümbritseva info hulka, olles juba muutnud ja muutes edaspidigi nii töö- kui ka igapäevaelu. Kommunikatsiooniuurijad leiavad, et viimase kümnendi suurim muutus organisatsioonides on kahtlemata olnud tehnoloogia levik. Internet ja mitmed uued info- ja kommunikatsioonikanalid, nagu meilid, videokonverentsid ja teised tehnoloogilised võimalused on muutnud töö olemust. Uus tehnoloogia (sh sotsiaalmeedia, pilvelahendused, mobiilsed võimalused jne) on vähendanud kulusid ja ümber lükanud väited, et kommunikatsioon on keerukas ja aeganõudev. (Aigro, 2016 ) Oma töös püüan välja tuua tehnoloogia arenguga kaasnevad plussid ja miinused, nende kasutamise eesmärgid ning mõju organisatsioonile. 2 1
jagamisel Arendusmeetodid Aktiivõpe Aktiivõppe meetodid põhinevad tähendusliku kogemuse omandamisel läbi praktiliste tegevuste mõtestamise koolitaja poolt. Aktiivõppe kaudu saab näitlikustada elus toimuvaid protsesse, nt meeskonnakoolitus E-õpe (s.h audiovisuaalsed meetodid) E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Lisaks internetis toimuvale õppele kuuluvad E-õppe alla ka videod, videokonverentsid, filmid, podcastid. Video vahendusel on võimalik õppida nt uusi töövõtteid, aga kuulata ka loenguid, vaadata filmi ja analüüsida seda hiljem koos mentoriga Loeng Loeng on kontsentraat õppejõu poolt läbi töötatud mahukast materjalist; süsteemne esitus, mis annab kuulajaile ette loogilise struktuuri. Arutelu (s.h seminar, ajurünnak, rühmatöö) Arutelud aitavad korrastada koolitatavate omi mõtteid ja õppida
lõppklienti. Tootjad püüavad sageli vahekanali võimu vähendada, sõlmides kokkuleppeid konkreetsete turustajate ning jaemüüjatega või turustades ise otse lõppkasutajatele. Näiteks tarvikute tootjad püüavad kehtestada oma mõjujõudu monteerijate üle, kui nad panevad turustusahelas allpool asuvad kliendid eelistama oma toodangut. ASENDUSTOODETE OHT. Nagu nimetuski ütleb, on asendustootel mingil teisel viisil sama või sarnane funktsioon nagu algsel tootel. Videokonverentsid on näiteks saalikonverentside asendus (reisidega seotud). Plastik asendab alumiiniumi. E-kiri asendab kullerposti. Näide: muruhooldustoodete ja -teenusteäri on ohustatud, kui ühepereelamute asemel tekib üha enam juurde linnasiseseid korruselamuid. Asendustooted on alati olemas, kuid need jäävad hõlpsasti kahe silma vahele, sest tunduvad põhitootest väga erinevad. Isadepäeva kingituse otsija jaoks on sada võimalust: lipsud, särgid ja elektriseadmed
25–54-aastased Elektronposti kasutamine 16–24-aastased Info otsimine toodete/teenuste kohta Kokku Internetipanga teenuste kasutamine Telefoniga rääkimine interneti kaudu, videokonverentsid Meelelahutus (mängimine või mängude arvutisse allalaadimine vm) Teate postitamine online- keskkonda, kiirsuhtlustark- vara kaudu suhtlemine Veebiraadio kuulamine, veebi-TV vaatamine Omaloodud sisu jagamiseks üleslaadimine mõnele veebilehele Reisiteenuse kasutamine Veebilehe kaudu arsti vastuvõtule registreerimine Toodete/teenuste müümine (k.a oksjonite pidamine)
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
ammu harjunud kasutama IKT vahendeid oma töös. Suured andmemassid, mida selline töö eeldab, on tihti salvestatud elektrooniliselt ja andmete ning info jagamine elektrooniliselt teiste meeskonnakaaslastega on seetõttu loogiliseks järgmiseks sammuks, mis tuleb antud töövaldkonna esindajail ilmselt loomulikumalt välja kui teistel. Tulenevalt ajalistest ja rahalistest piirangutest on insenerid ja logistikud ilmselt juba võtnud kasutusele audio- ja videokonverentsid. Samas tulenevalt pigem loogilisest ja vähem loomingulisest lähenemisest tööülesandeile ei ole nende poolt suhtluskanalite valikus ilmselt palju varieerumist (kasutavad väikest arvu kanaleid, tihti asünkroonseid) ja fokusseeruvad oma töös pigem ülesandele ja tulemusele kui suhetele ja protsessile. Virtuaalmeeskonna juht peab tehnilise taustaga töötajaid suunama kasutama ka rikkamaid infokanaleid ja teadlikult
annaabi.ee 
