1. Kummale poole uks avaneb? Paneks sinna sildid lükata/tõmmata 2. Miks markeri kork ei mahu? Ei teeks korki mis näeb välja mõlemalt poolt ühesugune 3. Videokassettide rentimine. Paneks kasseti karpi millel on peal on filmi tutvustav silt, sest siis oleks ka aru saada kuidas pidi kassett karpi panna, et karp kinni läheks. 4. Raske avada. Ukselink on ukse keskel vales kohas kuna inimesed ei ole sellega harjunud, seega ei oska seda sealt otsida. Selleks et iniemstes mite segadust tekitada tuleks link paigutada sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on?
Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. SP on standarne mängimine, LP on aeglane mängimine, EP/SLP on pikendatud aeglane mängimine. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Tähekombinatsiooni "DVD" tõlgendati algul lühendina inglise keele sõnadest digital video disc, sest algul kasutati seda videokassettide asendajana. Hiljem hakati DVD-d kasutama ka suvaliste andmete talletamiseks ja "DVD" tõlgenduseks sai digital versatile disc. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm (CD jaoks kasutatakse laserit lainepikkusega 780 nm). See võimaldab võrreldes CD-ga väiksemat süvendit DVD pinnale graveerida. Seega on ka DVD mahutavus suurem. Kui vaadata Blu-ray Disci , DVD formaadi järeltulijat, siis see kasutab laserit lainepikkusega
Ajalugu 1993. aastal töötati välja kaks optiliste andmekandjate standardit. Üks neist oli Multimedia Compact Disc (MMCD), mida arendasid sellised firmad nagu Philips ja Sony, teist Super Density Disc (SD) toetasid 8 suurt korporatsiooni: Toshiba, Time Warner, Matsushita Electric, Hitachi, Mitsubishi Electric, Pioneer, Thomson ja JVC. Hiljem läksid standardite arendajate jõupingutused IBM-i alluvusse, mis ei tahtnud, et korduks formaatide sõda (sõda VHS-i ja Betamax-i videokassettide vahel 1980. aastatel). Seetõttu lõi Alan E. Bell, IBM-i Almaden Research Center'i teadlane, arvutitööstuse ekspertidest koosneva grupi, kuhu kuulusid nimekamatest ka Apple'i, Microsofti, Suni ja Delli esindajad. Selle grupi nimeks sai Technical Working Group ehk TWG. TWG survel jõudsid kaks leeri üksmeelele ja leppisid kokku ühes standardis, milleks saigi DVD. TWG tegi koostööd ka Optical Storage Technology Association'iga, et võtta uuele DVD-le kasutusele ka
käinud, kellel abi on vaja olnud. Polnud tööd mida ta ei osanud, oli vaja siis puid saagida või elektritöid teha- kõike ta oskas. Noorena tegi ta ka käsitööd. Ta tikkis seinavaipu ja patju, ning õmbles masinaga. Taadil oli ka veel üks lemmik tegevusi,tööst vabalajal televiisori- ja videote vaatamine. Ta lindistas lastelastele igasuguseid põnevaid lastefilme ja teatrietendusi, mida siis koos vaadati limonaadi ja head kooki nautides. Tal oli suur videokassettide kollektsioon lastefilmidest. 6.2 Tütre Astridi mälestus vanaisast Tütar Astrid mäletab ühte toredat lugu, kuidas isa Ilmar ta võrriga sõitma viis. Tütar Astrid oli vanaisal süles istunud, kui nad isaga märkasid võsa ääres hiilivat kassi. Astrid käskis koheselt isal peatuda, kuna talle olid alati kassid meeldinud ja tal endal polnud kodus kassi olnud. Isaga koos nad hiilisid vaikselt kassile lähemale. Kass ei tundunud kuri, vaid üsnagi õnnetu ja näljane paistis olevat
mingi osa eest vastutaks. Meeskondade koosseis peaks olema alati erinev, et arendaks tööd kõigi eri tööliste vahel selleks kasutakski meeskondade loomisel loosimeetodit. Võimlemissessiooni rakendamiseks tuleks uurida kõige pealt ehk tööliste enda seas mõni vabatahtlik, kes on tegelenud aeroobikaga või mõne muu võimlemisvormiga ning saaks neid sessioone juhendada. Kui ei ole sellist inimest, siis teiseks võimaluseks oleks erinevate lihtsamate videokassettide/ dvd'e kasutamine. Alguses võib see töölistele tunduda kummaline ja mitte kõige meeldivam, kuid kui sellega harjutakse, siis hakatakse seda nautima. LÕPPSÕNA Nende kõigiga peaks kaasnema motivatsiooni tõus, töö muutumine vaheldusrikkamaks, arenema peaks tunduvalt kommunikatsioonisüsteem ja kaadri voolavus peaks vähenema see kõik peaks kaasa tooma suure tööefektiivsuse tõusu, millega peaks saama lahendatud büroos
Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat-fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul. Arhivaalide kuivatamine vaakumis alla 0 °C juures - Arhivaalid kuivatatakse vaakumis (madalal rõhul 4 mm elavhõbedasammast) temperatuuril alla 0 ºC juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset
Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat- fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul. Arhivaalide kuivatamine vaakumis alla 0 °C juures - Arhivaalid kuivatatakse vaakumis (madalal rõhul 4 mm elavhõbedasammast) temperatuuril alla 0 ºC juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset
on ilmunud viimase paarikümne aastaga. Video tuli esialgu televisioonis kasutusele ühe salvestusvõimalusena. Koduvideo võimalused lõi videomagnetofonide muutumine laiatarbekaubaks, see andis ka võimaluse saateid salvestada ja sõltumatult programmi aegadest uuesti üle vaadata. Koduvideo õitseng saabus 1980. aastatel, kuigi kassette turustas Sony juba kümme aastat varem. Viimase aastakümne märksõnadeks on digitaliseerimine ja videokassettide kõrvaletõrjumine DVD-de poolt. Televisioon Eesti televisioon Televisiooni Eestis Televisioon e kaugnägemine. Sõna "televisioon" hakati Eestis kasutama 1926. a-st. Eesti oli esimese 20 riigi hulgas, kes sai oma rahvusliku televisiooni (1955). Tallinna Televisioon (1955-65). Idee luua Tallinna linnale telestuudio tekkis raadioamatööridel 1950. aastal. 1951. aasta lõpuks valmis projekt, mis pidi teenindama Tallinna ja selle ümbrust 50 km raadiuses. Tallinna Televisioonistuudio
annaabi.ee 
