hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit.
tsentrioolist. Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid. Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16 * Ülesanne: osalevad raku jagunemisel kujundavad kääviniidistiku (vt õp lk 63 joon 3.28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2) * Viburite leidumine: viburloomadel, spermidel * Viburite ülesanded: raku liikumine keskkonnas * Ripsmete eripära: neid on rohkem, lühemad, peenemad, töö koordineeritud. * Ripsmete ülesanded: raku liikumine, lähikeskkonna muutmine, kinnitumiseks. * Ripsmete leidumine: ripsloomadel, inimese hingamisteedes, munajuhades 13. Rakutuum Tuuma ülesanded:
sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist (valgud + süsivesikud). Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks: a) bakterid, millel on paks rakukest ja 1 membraan
tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks) on hästi eristunud Ribosoomid erinevad eukarüootse Ribosoomid kareda pinnalisel ER-l raku ribosoomidest On rakukest, mis võib pinnale eritada Loomarakul kest puudub, seene ja limakapsli taimerakul kest Vakuoolid puuduvad: osadel on Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid ehk aerosoomid loomarakkudes väga väiksed Viburitel puudub korrapärane Viburitel on korrapärane siseehitus siseehitus Raku diameeter 0,5-5m Raku diameeter 20-40m. LISA 6 Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbu mist)
Tüüp IV piilid osalevad mõnedel bakteritel twitching-liikumises. Arhede viburivalgud on ka glükosüülitud. · Küll aga paneb ka arhe viburi tööle ioongradient. · Oletatakse, et arhe vibur ei kasva mitte tipust, vaid alusest, nagu tüüp IV piilgi. · Mingit kanalit, mille kaudu saaks monomeere tippu transportida, ei ole leitud ei seda tüüpi piilil ega arhede viburitel. · Arhe vibur on ehituselt sarnane tüüp IV piilile Arhede histoonid · Eukarüootidel on DNA pakitud ümber aluseliste konserveerunud järjestusega valkude - histoonide, moodustades nukleosoome (pildil nukleosoomidega DNA). Nukleosoomide vahele jäävad pakkumata DNA alad. · Histoonid on leitud eurüarhedel. Esmalt leiti need Thermoplasma acidophilumil ja näidati, et in vitro võivad nad seostuda DNAga, moodustades nukleosoomitaolisi struktuure.
Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel. (kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, sõnajalgade ja alamate seente zoospooridel.) Viburite ja ripsmete funktsioon: 1. vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit. hingamisteede ripsepiteel ajab pidevalt edasi lima, kuhu on kinni jäänud tolm, mikroobid, jne.; munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), 2
Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel. (kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e. Ciliata). sammalde, sõnajalgade ja alamate seente zoospooridel.) Viburite ja ripsmete funktsioon: 1. vedeliku või mingite osakeste edasi toimetamine (näit. hingamisteede ripsepiteel ajab pidevalt edasi lima, kuhu on kinni jäänud tolm, mikroobid, jne.; munajuhas munaraku kulgemine on tingitud ripsepiteeli tegevusest), 2
o Ainete valikuline transport rakku ja rakust välja o Sisekeskkonna individuaalsus o Annab sopistisi (mesosoomid) Fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid Hingavatel bakteritel on seal hingamisensüümid Lämmastikku siduvatel mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid Vibur/viburid (flagelliin) o Esinevad vaid osadel rakkudel o Viburitel on korrapäratu siseehitus o Viburid teostavad pöördliikumist ketasülekandemehhanismiga o Raku liikumine o Raku lähikeskkonna muutmine Piilid (lühikesed valkstruktuurid) o Nende abil bakterid kinnituvad tahketele pindadele (nt veebakterid (vihmaveetünnis libedad asjad), hambakatt;) o Piilide vahendusel toimub väikeste DNA molekulide ülekanne ühelt bakterilt teisele.
annaabi.ee 
