Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte
dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus Suhkur, rasvad üsna kehvalt - nõrgemini polariseerunud Jää - molekulid on tahketes ainetes kristallstruktuuri sõlmpunktidesse fikseeritud
INFRAHELI Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete), plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega ja mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda.
Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel: · tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete); · plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega; · mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõju inimestele
(valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem). Resonants esineb veel: muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr; tasakaalurattal mehaanilise kella sees; Fundy lahes (hoovusresonants); päikesesüsteemis (orbitaalne resonants); juuremembraanis (bioloogiline nähtus); häälestusühendustes raadiotes (elektriline resonants); koherentse valguse loomisel laseriõõnsuses (optiline resonants); klaasi vibreerimisel tugeva hääle esinedes. Kuidas resonants esineb? Resonants võib panna eseme liikuma edasi ja tagasi või üles ja alla. Seda kutsutakse võnkumiseks. Vahel on resonantsi võimatu näha (nt elektronid vooluringis võivad võnkuda, kuid see juhtub molekulaarsel tasemel). Resonantsi võnkumine toimub kindlal sagedusel. Sellised võnkumised võivad kasvada tormakalt kõrgetele tasanditele. Lõpptulemusena tuleb osa võnkumise
mängija on Ravi Shnkar. Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Vicitra vina meenutab countrymuusikas kasutavat steel-kitarri. Õõnsast puutüvest korpus toetub kahele kaelabassist resonaatorile. Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal. Tablad komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu sõrmedega trumminahal lüüakse. Shannai on iseloomuliku valju hääle ja nasaalse tämbriga oboetüüpi puhkpill.
juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuulsaim mängija on Ravi Shnkar. Vina · Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod · Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Tanpure · Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang · Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal. Tablad · Tablad komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu sõrmedega trumminahal lüüakse. Shannai · Shannai on iseloomuliku
viiekümnendatel osavalt üles puhutud meediamull. Räägitakse, et Bermuda kolmnurk sigitab infraheli laineid. Infraheli on helilaine sagedusega 16 Hz, õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Inimesed ei kuule infraheli, kuna see on madalam meile kuuldavast helist. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste, plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemisega, äikesega või mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, valu kõrvades, unisust, seletamatut hirmutunnet, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Infraheli võib põhjustada autojuhtidel suure kiirusega sõites väsimust, nägemisteravuse halvenemist ja hirmutunnet. Pakiraam katusel ja avatud autoaken suurendavad infraheli tugevust. Infraheli kaasneb ka mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumisel.
26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe Stokes’i nihkeks nimetatakse vahet absorptsiooni ja emissiooni spektrite vahel. Kui süsteem absorbeerib footoni, siis ta saab energiat ja ergastub. Aga kui ta kiirgab footoni siis ta annab ära energiat ja soojust. Kui kiiratud footoni energia on vähem kui absorbeeritud footoni energia, siis seda energiate vahet nimetatakse Stokes’i niheks. Märkus üks: toimub soojuse äraandmine (vibreerimisel) 28.Luminestsentsi soodustavad/pärssivad struktuursed faktorid Soodustavad faktorid: ● Vähesed molekulid fluorestseeruvad kuid molekule saab tihti märgistada fluorestseeruvate funktsionaalsete rühmaega. ● Molekul peab sisaldama konjugeeritud kaksiksidemeid, millega kaasneb π-elektronide delokalisatsioon ja nende võime ergastuda. ● π-elektronide delokaliseeruvad rühmad on amino (-NH2 -NHCH3 , - N(CH3 )2 ,) -OH, -F, metoksü (-OCH3 ,)
(Cassar, 2004) 6 4.5. Vibratsioon Tehnikat sooritatakse enamasti kätega, kuid kuna võte eeldab kiireid võnkeid, kasutatakse sageli ka spetsiaalseid aparaate. Käsivibratsiooni olemus seisneb masseeritavale kehaosale maksimaalse sagedusega võnkeliigutuste edasiandmises, mida viiakse läbi ühe või kõikide sõrmeotstega, samuti ka peopesa või rusikaga. Vibratsiooni puhul sooritatakse liigutusi harilikult närvitüvede suunas. Vibreerimisel ühe või mitme sõrmega asetatakse nad risti või horisontaalselt mõjutatava kehaosaga. (Cassar, 2004) 4.6. Raputusvõtted Raputusvõtete hulka kuuluvad raputamine, saputamine ja rullimine. Raputusvõtetele kulub kombineerides silumisega 5-10% seansi mahust. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) Raputamise eesmärk lihaste lõdvestamine ning seetõttu rakendatakse antud tehnikat teiste võtete vahel, näiteks pärast muljumist. Tehniliselt on võtte metoodika ja teostamine lihtsad
nende lainete pikkus üle 20 meetri •• tuule liikumine üle suuremõõtmeliste takistuste •(hoonete, elektripostide, merelainete, •tuulegeneraatorite) •• plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja •äikesega •• mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate •vibreerimisel •§ Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale – hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt (näiteks vilega)või elektromehaaniliselt § Kui ultraheli sagedus ja
ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul. 6. Infra- ja ultraheli Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri: tuule liikumine üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete, tuulegeneraatorite) plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale – hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist (selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid võnguvad sagedustega 3-12 Hz). Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Maavärisemisele või tsunaamile eelnev infraheli võib
- kaashäälikud ehk konsonandid. Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei ole mingi- suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ja suu koobas on vajalikud selleks, et hääl kenasti kõlaks. Suukoopa ruumala saab muuta keele ja huulte abil. ü, i u kõrge ö, e õ o keskmine ä a madal eesosa tagaosa Vokaali trapetsil nähtub, et vokaalid jagunevad suhteliselt sümeetriliselt, st
Sellest hetkest hak- Magnetilise inertsi tõttu viivitub südamiku deniagnee- l^ab generaator toitma voolutarviteid ning laadima akut. tumine pärast kontaktide lahutamist. Kontaktide väike vib- Kuna generaatori koormusvool kulgeb läbi relee voolu- reerimissagedus aga põhjustab pinge kõikumist välisahe- mähise, magneetub südamik tugevamalt ja hoiab kontaktid las (lambid vilguvad). Selle vältimiseks on lülitatud regu- koos ka sõiduki vibreerimisel. laatori pingemähisega järjestikku kiirendustakv-sti öeneraatori pöörete vähenemisel langeb ka pinge; nii- Ri. Takisti Ri vähendab pärast kontaktide lahutamist voolu pea kui see osutub aku pingest väiksemaks, läbib akust pingemähises, mistõttu südamik demagneetub kiiremini. generaatorisse suunduv vool voolumähist vastassuunas. See põhineb asjaolul, et pärast kontaktide lahutamist Kui tagasivool saavutab 0,5 ..
annaabi.ee 
