Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada
Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest
muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad
3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e
eluks. Oluliseks, aga kahetsusvrselt vheseks peeti koostd. Koolivlist koostd aitab efektiivsemaks muuta huvigruppide kaasamine. Selgus, et on palju neid, kes vabatahtlikuna on nus koolits kaasa lma (tudengid, vanemad, vanavanemad). Vajalik oleks tihedam infovahetus erinevate institutsioonide vahel ja andmebaaside loomine, et vajadusi ja vimalusi kokku viia. Huviringides osalemine peaks olema vimalik igal lapsel, kes seda soovib. Mistahes vgivald hiskonnas, eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt vlistatud. Talguliste ja meie arvates saaks koolivgivalda ja kiusamist vltida/vhendada, muutes koolissteemi laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, et oleks rohkem praktilist td ning suhtlemist ja vhem faktikeskset tuupimist. pilased on siis rohkem motiveeritud ppima, nad saavad thelepanu, nendega arvestatakse. Oluline on ka petaja roll pilaste suunamisel, petaja positiivne suhtumine lapsesse.
" George Herbert "Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sda on poliitika jtkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi vravatele "Elu on nagu teater, sest kige suuremad kelmid istuvad sageli kige parematel kohtadel." Aristofanes "Ka vaenlaselt vib ppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse jrjekorras, et nha originaali." Louis Armstrong "Vgivald on rumaluse viimane vimalus." Isaac Asimov "Kige rohkem valetatakse prast jahiretke, sjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks vidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmrk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tele lhemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld
Lk 415-416 Loomingus alustas ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu Vrad lood kohta teadaandega:Andrei Hvostov on uus komeet kaasaegse eesti proosa taevas.Tohoh,mtlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab ldiselt snasuutlik kriitik oma kirjutist rhutatult kulunud kujundiga.Isegi spordiajakirjanikud komeedita enam tihti.Linud aastal ilmus Hvostovilt Loomingi Raamatukogus veel ka ajalooline jutustus Projektijuht Posse,hva olustikuehe maaling kaugaegadest. Lk 417 Vgivald vib kellelegi olla vahendiks,et harmoniseerida hiskonda.Vgivald on kommunikatiivne akt,ks suhtlemisvorme,seejuures supersotsiaalne.Ent vgivallal on ka transtsendentne,astraalne mde,raevus inimene lheb endast vlja.Chaneldiori raamatu negatiivne paatoson ngistav.Rgitakse teose tekitatavast okserefleksist.Mis nitab helt poolt,et autori pdlused epateerida tlgastuse kaudu on tppi linud.Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418
5. Tnu sellele, et Eestil olid sellised aknad, arenesid paljud teadusarud ja selle ajastu mrksnaks oli rikas, siia tuli palju muulasi ja Eesti majandus oli parem kui mujal NSV Liidus. Vastupanu ja repressioonid : Vimude vgivalla poliitika: 1. Vimud kiusasid inimesi taga, et neid hirmutada ja alandada, sest oli vaja, et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu kskudele ja korraldustele 2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal prdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30000 kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse.
annaabi.ee 
