jagunenud mitmeteks harudeks. 3 · Sambliku tallus koosneb kahte liiki rakkudest: seene- ja taimerakkudest. · Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad seenerakud, moodustades ülemise ja alumise koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 5 · Vetikarakud ning seenerakud samblikus elavad teineteisega kasulikus kooselus. · Seetõttu võibki nimetada samblikut sümbioosiks taime ja seene vahel. 6 · Seenerakke on samblikus rohkem kui vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on koguni nii suur, et selle alusel määratakse, milline on sambliku liik. · Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7
enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3. Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. SAMBLIKE RISTLÕIGE: 1. ülemine koorikkiht (seeneniidid); 2. vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); 3. südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); 4. alumine koorikkiht (seeneniidid) KULTUURTAIMED tunnus METSIKUD TAIMED KULTUURTAIMED Paljunemine, levimine esineb kõiki viise osad viisid kadunud seemnete varisemine aeglane kiire idanemisaeg pikk lühike viljad, seemned väiksed suured kõrreliste ohted pikad taandarenenud
Tuntuim ripsloom on kingloom (sööb baktereid). 22 Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom Mesodinium chamaeleon peab ainurakseid vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued. Ta võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus. Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama. See loom pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida loom alles õpib, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada. Juurjalgsed Juurjalgsed... ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela!
Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu
Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt – vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne – iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada
Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada.
Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada.
annaabi.ee 
