kasvada saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm, nende ümber väänduvad sageli humal ning seatapp. Luhaniidul looklevale Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist. Mitmel pool jõe kallastel on märgata kobraste ja metssigade tegutsemisjälgi. Kunagised jõesängid pakuvad kudemispaiku paljudele kaladele. Pedja jõe paremal kaldal kasvab uhke mitmeharuline Musutamm, millel kaunis legend. Legendi järgi armunud kunagi kohalik talupoeg ja Vetevana tütar ning tamme asukoht olnud nende kokkusaamispaigaks. Vetevana sattus keelatud armastust nautivale paarikesele peale ning käskinud Piksel mõlemad surmata. Piksel hakanud armastajapaarist kahju ning muutis ta nad hoopis tammeks. Kohati kulgeb rada läbi tihedate põõsastike, kus valitsevad lodjapuu, türnpuu, paakspuu ja mitut liiki pajud. Raja kaugeimas punktis aitab jõge ületada sinna 1975. aastal ehitatud rippsild.
pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti
sukki jalas (kui näkk jalast haarab pole pääsu, kui sukkadega jäävad sukad pihku) Ohverdati : kakk või leivake, sülitati kivile peale ja visati vette ,,näkile kakku". Kohtades kus nö näkk oli siis ta võttis endale regulaarselt inimesi Muusika lummavalt ilus ja kutsuv, viiuli, kandle või flöödiheli Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed:
Suitsutatud rukis (haiguskindel, hinnas) Nastik - lehmad (toideti piimaga) Nirk (pruun) - Hobused [Vaata - Tänassilma lehmakari Viljandi mnt. ääres] Vana Jüri, Peko. Majavaim. Peko liisk (vereliisk). Vilistamine > tuul > äike Kõige patriarhaalsem on rändkarjakasvatajate ühiskond. Kohtus vannuti maa nimel. 01.12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat) - paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann) - võrgu määrimine haugi verega - söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus.
Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim, metsahoidja, viljavaim, vetevana, koldehaldjas; taevaseks jumaluseks oli ilmajumalus või piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja
seda püüti vähemalt kord aastas külastada. Agraarühiskonna arenguga hakati puid istutama kodu juurde (Heintalu. 2006b: 58). Kui germaani ja soome-ugri rahvaste usundis on puude kultus olnud päriskultuseks, siis slaavlased, kes 8. sajandil Krimmi Volga-Doni äärsetele aladele tulid, pigem kartsid, kui austasid metsa (Heintalu 2006b: 58). Slaavlaste mütoloogias on puude tähendus kaksipidine. Näiteks, pajupuu on kiire kasvu ja viljakuse sümbol, kuid seal võis elada ka kurat või vetevana ( 2002: 69). Rääkides puust, kui traditsioonilisest hauaplaatide sümbolist (Lisa I: pildid 9, 11, 12), ei saa mööda minna maailmapuu mõistest. Üldiselt oli maailmapuu omapärane vahendaja kolme maailma vahel. Vertikaalselt jaotas ta ilmaruumi kolmeks tasandiks: kõrgema vaimolendite üllaim, lihtsurelike keskmine ilm ja siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite allilm. Horisontaalselt jaotas maailmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Maailmapuu samastus
annaabi.ee 
