· Enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet ja võib suurendada krambiaktiivsust Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool · Ketamiin (Tugev uinutav toime, vähene analgeetiline toime) · Opiaadid (Tugev analgeetiline toime, hingamisdepressioon, vererõhu langus) Ketamiinil on organismidele mitmesugune mõju ning anesteetiliste omaduste tõttu leiab ketamiin kasutamist ennekõike humaan- ja veterinaarmeditsiinis. Ketamiini kuritarvitatakse meelelahutuslikel eesmärkidel hallutsinatsioonide tekitamiseks. Keemiline aine, mida arstid kasutavad lühiajalise valuvaigistina väikeste operatsioonide puhul. Kuidas välja näeb?: Valge pulber või värvusetu vedelik. Mõnikord ka valgete tabletid. Kuidas tarbitakse?: Süsitakse, tõmmatakse ninna või lisatakse jookidele. Tablette neelatakse. Mõju algab süstides 15 sekundi jooksul, muul juhul 10-20 minuti jooksul
loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et vältida pärilikke haiguseid. Tervisearetus – proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes (selekteeritakse haiguseid). Nt skreipi haiguse puhul on teatud genotüübiga haiged, teatud terved. Lubatakse vaid resistentseid loomi aretusse, mitte sobivad tuleb karjast välja viia. 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste Pärilikkus on looduse üldine seaduspära: järglased sarnanevad oma
selgitamine, - ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsiooni-des, - genotüübi- ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin (- pärilike anomaaliate vältimise meetodite rakendamine (geneetiline hügieen selektsioonis) - produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tõstmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus- health breeding).) 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis. Vt üleval 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste. Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni
fragmentide segu agaroosgeelil. Suurusmarkeri abil määrame, millise suurusega produktid tekkisid, saab määrata selle alusel heterosügootsust või homosügootsust ja ka mutatsioonide esinemist. DNA mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused. Korduste arv on indiviiditi erinev. SNP – ühenukleotiidiline polümorfism - DNA järjestuse varieeruvus, mis väljendub ühe nukleotiidi muutumisel genoomis. 83. Milleks kasutatakse põllumajandusloomade aretuses ja veterinaarmeditsiinis geneetilisi markerid ? Abistavate meetoditena pärilikkuse selgitamisel kasutatakse mitmeid tsütogeneetilisi, immunogeneetilisi ja biokeemilisi uurimisi. Lisaks on tänapäeval tähtsale kohale tõusnud DNA uuringud, mis võimaldavad täpsemalt uurida geenidefekte (tuvastada nende asukoha genoomis, geenide siirdamisega selgitada nende talitluslikke omadusi jne.) või leida DNA markereid, mis on seostatavad teatud fenotüübiga. Viimasel juhul on võimalik uurida DNA-markerite olemasolu
pakendi kirevuse tõttu ekslikult toiduks pidada või meelitab neid lõhn seda sööma. Ka on võimalus, et olmeprügisse visatud ravimite vastu võivad huvi tunda inimesed, kes kasutavad neid aineid joovastavate või uimastavate ainete tegemiseks või püüavad neid heausksetele inimestele edasi müüa. Tallinna tehnikaülikooli merebioloogia instituudi teaduri Kai Künnis-Berese hinnangul on ravimijääkide jõudmine merevette Läänemere ökosüsteemile üha kasvav probleem. Inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, millest osa on bioaktiivsed ained ja mõeldud mikroorganismide hävitamiseks. Eluslooduses aga on mikroorganismid hädavajalikud kuna nad on peamised lagundajad ning ka lüliks toiduahelates. Ravimite kergekäeline kasutus ja vale käitlemine toovad kaasa pinna- ja põhjavee saastumise toimeainetega, mis omakorda jõuab praeguseks juba niigi palju saastunud ja väga õrna ökosüsteemiga Läänemerre (Oidermaa 2016).
B interaktsioon G x E puudub Joonis. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon 48 MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hübriidse DNA) tehnoloogia on tänapäeva geneetika ja moleku- laarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab üha enam kasutamist ka loomakasvatuses ja veterinaarmeditsiinis. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele võtmine on oluliselt avar- danud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. Ühtlasi on tänu rekombinant-DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja haiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid on järgmised: 1) DNA molekuli lõhestamine e lõikamine fragmentideks restriktsiooniensüümide abil,
annaabi.ee 
