ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada org. ehituse sarnasuse alusel rühmadeks, tänu sellele on välja kuj. süstemaatilised TAKSONID. Homoloogilised elundid ehitusplaani poolest sarnased elundid, aga täidavad erinevaid ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus
geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Olelusvõitlus-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-,valgustingimuste talumises. Mandunud elund(vestigaalne elund e. vestiigium)-evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Paleontoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Pseudogeen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned
seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suurnas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Mandunud elund (vestigiaalne elund e vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktionaalsuselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu
KUNSTLIK VALIK- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). MANDUNUD ELUND- ehk vestigiaalne elund ehk vestiigium on evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus ükoloogilistest teguritest (nt: sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimine, toidu hankimine, toimetulek tempertuuri- ja kiskjatega). PSEUDOGEEN- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul.
teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest(olelusvõitlusest), muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. MANDUNUD ELUND-(vestigiaalne elund e. Vestiigium) evolutsioonis taandarenenud funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest, seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimutulekus konkurentide, kiskjate, parasiitide, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. PALEONTOLOOGIA-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu.
Makroevolutsioon - ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makrofossiil - kivistunud organismid või nende osad, mis on vaadeldavad palja silmaga. Mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon. Mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel. Mandunud elund (vestigiaalne elund e. Vestiigium ka rudimendid) - evolutsioonilis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Matriitsreaktsioon - ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda
(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilistest struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur Mandunud elund (vestigiaalne elund ehk vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises Paleonoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu
Elavad fossiilid- liigid, kes evolutsioonilise loogika põhjal oleksid pidanud ammu olema välja surnud, latimeeria (vihtuimne kala) 2 populatsiooni Indoneesias ja Madagaskaril, hõlmik puu. Atavismid- tunnused, mis eksisteerisid ammustel esivanematel ning mis ootamatute geenihäirete tõttu on taasajal uuesti avaldunud. 1. Üleni karvane inimene, 2. Mitme piimanäärmaga inimene, 3. Sabaga inimene, 4. Püstise kehahoiuta inimene- liiguvad neljakäpakil. Mandunud elundid/vestiigium - organid, mis on olemas nii nüüdisaegsetel inimestel kui eelnevatel, kuid, mis tänapäeval on järk-järgult kaotanud oma tähtsuse, samas säilides teistel loomariigi esindajatel ning täites neil ka olulist rolli. Inimesel: kolmas silmalaug (ülihästi arenenud madudel), kõrvalesta liigutavad lihased (inimene ei saa liigutada- liigutada saab peanahka, koer aga liigutada ka kõrva heliallika suunas), ussripik (hästi arenenud kabjalistel
annaabi.ee 
