renaturatsioon-valgud taastavad oma esialgse struktuuri lahustuvus-lahutavad vees, veri, piim, muna ja ei lahustu- juuksed ja küüned happer alused ja temp mõjutavad NUKLEIINHAPPED DNA-desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites ülesanded 1. geneetilise info säilitamine 2. annab edasi infot rakujagunemise teel 3. põhikoostisosa kromosoomist 4. kontrollib raku elutegevust koosnevad-vesiniksidemetest, fosforhappejääkitest, desoksüriboosist(suhkur), lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti
Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks eks allotroopseteks teisendiks. Näiteks hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3 12. Vee omadused. Reageerimine mittemetallioksiidiga, metallioksiidiga, aktiivse metalliga. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta a) osoon - Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks. b) vesinikperoksiid - Vesiniku ja hapniku ühend. Erinevalt veest on vesinikperoksiid ebapüsiv
põlemisprotsesside intensiivistamisel hingamiseks vajaliku hapnikuga varustatakse tuukreid ja kosmonaute, hapnikku kasutatakse ka meditsiinis Hapniku ühendid · Vesi: Looduses üks levinumaid aineid Kujundab oma eriliste omadustega Maa kliimat ja looduslike protsesside kulgemise tingimusi ilma veeta ei oleks elu vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsusse tõttu Jääs on iga vee molekul seotud vesiniksidemete abil nelja naabermolekuliga struktuur on hõre, seetõttu on jää kergem kui vesi polaarse ainena on vesi heaks lahustiks polaarsetele või ioonilistele ainetele vesi on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt võib reageerida aluseliste ja happeliste oksiididega, seega avalduvad nii happelised kui
Miks? Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vaheline tugev vastastikmõju (vesiniksideme moodustumine). Süsivesinikud ja seepärast ka süsivesinikahel on hüdrofoobsed (vetttõrjuvad). Veel enamgi, kui tahaksime hüdrofoobset osakest paigutada vee sisse, peaksime tegema tema jaoks augu vee vesiniksidemetest ehitatud struktuuris (osaliselt lõhkuma seda struktuuri). Seega hüdrofoobse osakese lahustumine vees oleks energeetiliselt ebasoodne ja seetõttu ei toimugi. Väikese süsivesinikahela korral on vesiniksidemete moodustumisest tulenev energiavõit ülekaalus. Kui aga ahel pikeneb, ilmneb peagi energeetiline ,,puudujääk". Erandiks on tertbutüülalkohol, mille kerakujuline molekul
Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14
Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14
Polaarse lahustina lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilisi polaarseid ühendeid. 3. Miks sisaldab väljahingatav õhk rohkesti vett? Sest ainevahetuse jääkproduktina tekkinud vesi eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 4. Miks jahtub ja soojeneb merevesi võrreldes ümbritseva maapinna või õhuga aeglasemalt? Sest vesi on suure soojusmahtuvusega, mis on tingitud arvukatest vesiniksidemetest vee molekulide vahel. Et vee temperatuuri tõsta, on vaja need madala energeetilise väärtusega sidemed lõhkuda, aga et neid on palju, omandavad nad suure tähtsuse ja lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises
Nüüd - ja lõpetuseks - mõningad näited selle kohta, kuidas vesinikside mõjutab ainete omadusi. Kui vees poleks vesiniksidet, lähekst ta keema - 80 o C ning külmuks - 100 0 C juures. Tänu vesiniksidemele on veel ja jääl anomaalsed omadused: Näide: jää jää assotsiaadid on sakilised molekulid ei saa üksteisele kuigi lähedale minna azuurse struktuuri tõttu - osaliselt ja kohati on struktuur lihtsalt tühi kui jää sulab, katkeb 10 % vesiniksidemetest ja molekulid liiguvad lähemale, aga VESI ON JÄÄST IKKAGI SUUREMA TIHEDUSEGA Suurte molekulide (valgud, ensüümd, nukleiinhapped jt.) puhul võib vesinikside tekkida ühe ja sama molekuli erinevate osade vahel - seda nim. molekulaarseks vesiniksidemeks. Tänu molekulisisestele vesinksidemetele on tekkinud näiteks: · valkude ja ensüümide struktuurid · DNA ja RNA primaarstruktuur
2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2
3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel:
2 KNO3 =2 KNO2 + O2
4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel:
2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2
5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel:
2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2
6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik
(kt0 -1830C).
Vesi. H2O
Tähtsaim H ja O ühend.
¾ Maa pinnast kaetud veega.
Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest:
kt0 =1000C, st0 = 00C (lisasidemete lõhkumiseks tuleb kulutada rohkem energiat) .
= 1g/cm3=1kg/dm3=1000kg/m3 ,
Vee tihedus on maksimaalne +40C juures(dimeerid paiknevad kõige tihedamini).
jää
Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14
Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus – molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained – ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep)
Mg, suurem, väiksem, külmem, kerakujuliselt, pindaktiivseid, pidpinevuseks, vesiniksidemetest Ca Mg
· Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed pohjustavad ainete sulamisja keemistemperatuuri olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po)
Mida rohkem on vees sooli lahustunud, seda karedam on vesi. Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi raskendab pesemist. Kuidas pehmendada vett? Vee kuumutamisega Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad Ca- ja Mg- ioone. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu pragudesse ning seetõttu ei saa seal mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiite sisaldavate ainete lisamisega vette. Puhastusained segunevad paremini sooja veega, kuna pindpinevus on väiksem. TENSIIDID
COOH) · Alandavad pindpinevust hüdrofiilne molekuliosa nõrgendab jõudusid molekulide vahel ning vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pragudesse. · Eemaldavad mustust hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega ja hüdrofoobne ots mustusekübekestega. · Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused: · Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele, tingitud vesiniksidemetest · Kõrge soojusmahtuvus, vee molekulide vahel · Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, · Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel, · Keemiliselt aktiivne ühend reageerib paljude metallise, mittemetallide, soolade ja oksiididega, · Vähedissotsieeruva ühendina paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks.
terviklikku vedelasse faasi üleminekut. Sulametallis tekivad ülalpool sulamistemperatuuri temperatuuri vähenedes mikrokristalllid, millest saavad tahke kristallilise faasi tahkestumise tsentrid või tuumad. Polükristallide, näiteks keraamika, omadused sõltuvad oluliselt mikrokristallide suurusest. Näiteks vee anomaalne käitumine 4oC juures ning jää väiksem tihedus vee tihedusega 27 võrreldes on põhjustatud vesiniksidemetest. Nagu teame võib vedelikku alajahutada – vedelas olekus olevad aine temperatuuri saab langetada alla sulamis/tahkestumistemperatuuri ilma et aine olek muutuks. Sellist vedelikku nimetatakse alajahutatud vedelikuks. Kui tegemist on silikaadiga (räniühendiga), siis jälgitakse vedeliku üleminekut tahkesse klaasilisse olekusse ehk nn klaasi-üleminekut. Mitteorganiseeritud, mittekristalliline tahke olek on saavutatud eriliste termodünaamiliste, mehaaniliste ning optiliste
annaabi.ee 
