Vere pH lühiajaliste kõikumiste äärmised piirid on 7,0-7,8. Suuremad nihked põhjustavad looma surma. 2.5.4. Vere puhversüsteemid: karbonaat-, fosfaat- ja valkude puhversüsteem. Karbonaatpuhversüsteem – kõige paindlikum Kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 2 Nõrk alus/ nõrk hape HCO3-/ H2CO3 Vesinikkarbonaatpuhver on eriti efektiivne, kuna ainsana organismi puhversüsteemidest on ta nö lahtine – üks tema komponentidest (CO2) vabaneb metabolismi käigus ja elimineeritakse pideval alveolaarventilatsiooni kaudu. Ventilatsiooni muutmisega on võimalik CO 2 osarõhku kiiresti ja laias piirides reguleerida. Happe-leeliseseisundi kliinilised näitajad veres: * pH * PCO2 näitab hingamisest sõltuvat süsinikdioksiidi osarõhku, mis omakorda määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 näol.
A.Schmidti põhipanus-Eesti füsioloog, lõi maailmakuulsa verehüübimise teooria, pani aluse kliinilisele hematoloogia ja vereülekande edenemisele . Miks on vaja verd uurida-veri iseloomustab hästi terviklikku seisundit, mitmesuguste haiguste puhul muutub vere morfoloogia. Tähtsamad vere parameetrid-Määratakse hemoglobiini hulk, punaliblede settimise kiirus, loendatakse puna ja valgeliblede üldine arv, vaadatakse, et pH oleks 7,4 juures umbes, Puhversüsteemid-valkpuhver, vesinikkarbonaatpuhver ja fosfaatpuhver 69.Vererakud Klassifikatsioon-Punalibled, valgelibled, vereliistakud Funktsioon-hapniku transport, vere hüübimisel osalevad, antikehad Punaliblede omadused-hapniku transport kudedesse Vereloome organid-lootes eelkõige maksas ja põrnas, peale sündi pm luuüdis Erütropoetiini toime-toodetakse neerudes ja pisut maksas.ravitakse aneemiat jne Erütropoetiini toime regulatsioon- suurendab neurorakkude epoksia algust, kui hüpoksia lakkab,
immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt,
orgaanilistest ainetest; glükoos, aminohapped, rasvhappped, piimhape;püruuvhape jt.(1) Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust. Happe-leelise tasakaal oleneb vesinikioonide(H+) ja hüdroksiidioonide(OH-)kontsentratsioonist, mille korrutis on konstantne. Vereplasma puhversüsteemideks on vesinikkarbonaatpuhver (H2CO3/HCO3- suhtes 1/20), fosfaatpuhver (H2PO4-/HPO4/2- suhtes ¼) ja valkpuhver. Erütrotsüütides asuv hemoglobiin on oluliseks rakusiseseks puhvriks tänu suhteliseslt suurele histidiini sisaldusele. (1) Verelibled jagunevad erütrotsüütideks, leukotsüütideks ja trombotsüütideks ja nenede hulk on veressuur ja konstantne, kuna vavad ja hävinud rakus asendatakse vereloomeelundites uutega.Vere hüübimine on võimalik mitmete ensüümide kaasabil, mis aktiveerub
immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgu molekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt,
· Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgumolekulid on oma amino-ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiineon hüübimisfaktorid. · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismileka valgureserviks. VERE PUHVERSÜSTEEMID Vereplasma puhversüsteemideks on: · Vesinikkarbonaatpuhver · Fosfaatpuhver · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. VERE HÜÜBIMINE ·Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. ·Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Verehüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikoolifüsioloogA. Schmidt, kelle esimesed selle alased
annaabi.ee 
