Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Regulatsioon: 1. ajufaas. Toidu nägemine, haistmine, maitsmine koos sellele järgneva mälumise ja neelamisega kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. 2. maofaas. Mao mehhanosensorite ärritamine makku sattunud toidu poolt põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre rekke. 3. soolefaas. Happelise toitkördi jõudmine kaksteistsõrmikusse stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5...1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevasti kontsentreerub. Sapipõis on sapi reservuaariks, mis on võimeline mahutama 50...80 ml konts sappi. Sapp on kuldkollase värvusega vedelik, sisaldab sapphappeid, bilirubiini ja teisi aineid. Sapp
- Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. - Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon 5. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid: Välissekretoorne funktsioon – sapi produktsioon (lipiidide seedimise seisukohalt oluline). Sapp: o Aktiveerib kõhunäärme ensüümi lipaasi o on oluline rasvhapete ja glütserooli imendumisel peensoolest
Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon E. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid: Välissekretoorne funktsioon – sapi produktsioon (lipiidide seedimise seisukohalt oluline). Sapp: o Aktiveerib kõhunäärme ensüümi lipaasi o on oluline rasvhapete ja glütserooli imendumisel peensoolest
Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema osmootse rõhuga kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d, soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Aminohapete jõudmine kaksteistsõrmikusse kutsub esile koletsüstokiniini(CCK) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud
Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Regulatsioon: 1. ajufaas. Toidu nägemine, haistmine, maitsmine koos sellele järgneva mälumise ja neelamisega kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. 2. maofaas. Mao mehhanosensorite ärritamine makku sattunud toidu poolt põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre rekke. 3. soolefaas. Happelise toitkördi jõudmine kaksteistsõrmikusse stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5...1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevasti kontsentreerub. Sapipõis on sapi reservuaariks, mis on võimeline mahutama 50...80 ml konts sappi. Sapp on kuldkollase värvusega vedelik, sisaldab sapphappeid, bilirubiini ja teisi aineid
Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk...Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema osmootse rõhuga ........ kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d, soolesisaldise happelisemaks muutumine kutsub esile sekretiini vallandumise. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme vesinikkarbonaadirikka nõre sekretsiooni, samal ajal pidurdab ta maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Aminohapete jõudmine kaksteistsõrmikusse kutsub esile koletsüstokiniini( CCK ) vallandumise, mis põhjustab kõhunäärme ensüümirikka nõre produktsiooni ja sapipõie kontraktsiooni ning intensiivistab soole motoorikat. Mao sekretoorne talitlus toimub 2 faasis: 1.REFLEKTOORSES FAASIS nõristub maomahl tingitud
annaabi.ee 
