Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine Isomerisatsioon Polümerisatsioon Alküünid Tekkeviisid: Alkaanide dehüdrogeenimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkadieenide isomerisatsioon Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine
C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) veega (hüdraatimine): alkeen + vesi alkohol CH2=CHCH3 + H2O CH3CH(OH) CH3 * hüdrogeenimine (vesiniku lisamine) CHCCH3 + H2 CH2=CHCH3 ja CH2=CHCH3 + H2 CH3CH2CH3 * saamine dehüdrogeenimisel (vesiniku ära võtmine) CH3CH2CH3 CH2=CHCH3 + H2
Isomeere saadakse kas kaksiksideme liigutamisel või siis metüülrühma sissetoomisel. Võib ka moodustada cis- ja trans- alkeene. Alkeenid polümeeruvad: Alkeenide keemilised omadused: Neile on iseloomulikud elektrofiilsed liitumisreaktsioonid. a)põlemine 2C3H6+902 =6CO2+6H2O b) hüdrogeenimine e reaktsioon vesinikuga (H 2) C3H6+H2=C3H8 Alkaane on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesinik c)reaktsioon halogeeniga C3H6+Cl2=C3H6Cl2 d)vesinikhalogeniidiga C3H6+HCl=C3H7Cl vesinik läheb sinna kus eelnevalt on rohkem vesinikku e)reaktsioon veega e hüdraatumine Alkohole on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesi Alküünid- Sisaldavad kolmiksidet.Nimetuses lõppliide üün. Üldvalem C nH2n-2. Alküünidel on sarnased keemilised omadused alkeenidega. a)reaktsioon vesinikuga C3H4+H2=C3H6 Alkeene on võimalik saada kui vastavale alküünile liita vesinik b)reaktsioon halogeeniga C3H4+Cl2=C3H4Cl2
vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3 b) liitumisreaktsioon halogeeniga (+) + Cl2 CH2Cl CH2 CH2 CH2Cl c) liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga (HCl; HBr) + HCl CH3 CH2 CH2Cl 2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr. klorotsükloheksaan. b) + 3H2 3. Tsükloalkaanid põlevad täielikult C3H6 + 4,5O2 3CO2 +3H2O IV KASUTAMINE Tsüklopropaani kasutatakse meditsiinis valuvaigistina. Tsükloheksaan on lähteaineks kaproni ja nailoni tootmisel. Halogeenühendid
vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3 b) liitumisreaktsioon halogeeniga (+) + Cl2 CH2Cl CH2 CH2 CH2Cl c) liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga (HCl; HBr) + HCl CH3 CH2 CH2Cl 2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr. klorotsükloheksaan. b) + 3H2 3. Tsükloalkaanid põlevad täielikult C3H6 + 4,5O2 3CO2 +3H2O IV KASUTAMINE Tsüklopropaani kasutatakse meditsiinis valuvaigistina. Tsükloheksaan on lähteaineks kaproni ja nailoni tootmisel. Halogeenühendid
-) Liitumine vesinikuga H2 (hüdrogeerimine) -een 1 kriips kaob ja asemele tuleb 2H'd. -) Alkaanist H2 äravõtmine (dehüdrogeerimine) 2H'd kaob ja asemele tekib een. -) Liitumine halogeeniga (F2, Br2, I2, Cl2) -een kaob ja asemele tuleb 2 halogeeni. -) Liitumine veega H2O (hüdraatumine) kaob een ja tuleb H ning OH. *) Vesinik liitub selle C'ga, kus vesiniku aatomeid on rohkem. -) Alkoholist vee äravõtmine (dehüdraatumine) kaovad H ja OH ning tekib een. -) Liitumine vesinikhalogeniidiga -een kaob ja Cl läheb lahku ning teisel pool tekib juurde H ning Cl. -) Alkeeni molekulde ühinemine (polümeerimine) kaksiksidemed lähevad katki ja tekib kolm lisa üksiksidet. * Alküünide keemilistes reaktsioonides lõhutakse üks keemiline side ja tekib alkeen. Aromaatsed ühendid ehk areenid * Benseen on värvusetu kantserogeense toimega (vähki tekitav) vedelik, mida toodetakse kivisöe tõrvast ja naftast ning teda kasutatakse lähteainena keemiatööstuses ja ta lahustab
halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub vesinikhalogeenist pärinev vesinikioon selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesiniku aatomeid ja halogeniidioon liitub selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. Liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga . CH2=CH-CH2-CH=CH2 +HCl-> CH3-CHCl-CH2-CH=CH2 d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Alkeeni liitumisel veega annavad alkeenid alkohole, mille funktsionaalseks rühmaks on hüdroksüülrühm OH. Tegelikkuses kulgeb reaktsiooniprotsess samuti etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmisedki Markovnikoni reegli alusel, kuid reageerimiseks peab neid pikaajaliselt ja tugevalt loksutama. Selles reaktsioonis on
annaabi.ee 
