juurviljapõldudel.Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Eluviis. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Söök. Peamiseks toiduks on pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad. Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte.
Third level Fourth level *mõõtmetelt rotisuurune, kaal 80- Fifth level 180 (300) g *karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid) *mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja *Põhitoiduks on vesirotile pilliroog, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. *2-3 pesakonda aastas, igas 2-10 poega *maksimaalne eluiga 4 aastat Pargi-nahkhiir Click to edit Master text styles Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level
rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed Võsa-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned ja puukoor
(peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad
(peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad
kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim. Gaasid O2, N2, CO2, H2S on enamiku looduslike veekogude tavalised komponendid. Gaasisisaldust iseloomustab Henry seadus: Gaaside lahustuvus vees väheneb temp tõusu ja atmosfäärirõhu vähenemise korral vastavalt sellele seadusele. Veeorganismide, eriti loomade seisukohalt on tähtsaim komponent vees hapnik, mida tuleb vette õhust ja veetaimede fotosünteesist
amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia)
Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid 25 ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Mügri vaenlased on kärp, saarmas, rebane ja röövlinnud. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva
omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. 33. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed Amborellaceae - amborellalised Nymphaeales --- Nymphaeaceae -- Eestis olemas Austrobaileyales - austrobailealaadsed Chlorantales - roheõielaadsed --- Chlorantaceae 34. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Vesiroosilisedlevinud kogu maailmas, 50-100 liiki veerohttaimi, kasvavad seisvas vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed
annaabi.ee 
