Väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL) Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) Kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) Lipoproteiinide ehitus Koosneb fosfolipiididest, triglütseriididest, kolesteriididest, kolesteroolist, antioksüdantidest, apoproteinidest. Hüdrofoobsed komponendid on paigutunud partikli sisemusse, hüdrofiilsed osad on paigutunud pinnale. Lipoproteiinide formeerumine apoB-48 süntees apoB-48 ühinemine teiste komponentidega Golgi kompleksis alg-CM-teke ning pakkimine vesiiklitesse Vesiiklite eksotsütoos mukoosrakkudest lümfi ja sealt verre apoC-2 ja apoE kandumine vesiiklitesse veres CM teke ning transport koekapillaaridesse ning TG lammutamine LPL toimel Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen
Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu mediaator, mis puutub kokku postsün membraanil paiknevate retseptoritega ja tekitab oma retseptoris erutuse, mis levib edasi teise närvi jätket mööda
● Kumer pind (proksimaalne) tuuma poole suunatud - sünteesiala, nõgus pind (distaalne) suunatud plasmamembraani poole - vesiiklite sekretsioon. ● Igal diktüosoomil 3 funktsionaalset ala: - cis-Golgi - valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine - kesk-Golgi (mediaalne) - lipiidide ja glükoproteiinide glükolüüsimine - trans-Golgi - lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükolüüsimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse (hiljem eralduvad trans-Golgi alast) Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine ● Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) ● Plasmamembaani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine ● Lüsosoomide tootmine ● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus
voogu tagasi mitokondrisse kasutatakse ATP süntaasi poolt selleks, et ADPd fosforüülida. Eksperiment rekonstrueeriti fosfolipiidsed vesiiklid nii, et membraanis paiknes bakteriorodopsiin ja F 0F1 ATPaas. Bakteriorodopsiin on valguse energiat kasutab prootonite pimp. F0F1 ATPaas oli mitokondriaalse päritoluga. Mõlemad paigutati membraani orienteeritult. Valguse toimel hakkas bakteriorodopsiin pumpama prootoneid vesiiklitesse ning selle gradiendi arvel oli ATP süntaas võimeline sünteesima ATPd. See eksperiment demonstreeris et ATP sünteesiks ei ole vaja spetsiifilist kõrfe energiaga vaheühendit ega interaktsioone elektronide ülekandeahela kompleksidega. Vaja oli lihtsalt prootongradienti. 14. Seos erinevatel kompleksidel prootongradiendi moodustumise ning ATP saagise vahel. P:O suhe, spetsiifiliste inhibiitorite efekt, redoksreaktsioonide G o' hinnangud ja ATP saagis. 15
Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele. Mitteneutraliseerivad antikehad võimendavad infektiivsust 200-1000 korda. Ilma antikehadeta oskavad ka mingitele retseptoritele kinnituda. Kogu flaviviiruse genoom kodeeritakse ühte polüproteiini. Struktuurigeenid on 5’-otsas, mistõttu struktuurvalgud sünteesitakse esimesena, kõige täpsemalt. Ümbrisega omandavad intratsellulaarsetesse vesiiklitesse pungudes. Partikkel vabaneb eksotsütoosil või raku lüüsil. Viirused on tsütolüütilised, põhjustavad süsteemset infektsiooni ja vireemiat; suudavad hästi indutseerida interferooni tootmist, millest tulenevad ilmselt infektsiooni gripilaadsed sümptomid. Haiguse olemuse määravad peamiselt koetropism, infitseeriva viiruse kontsentratsioon ja organismi vastus viirusele. Flaviviirusi seostatakse mõõdukate süsteemsete haiguste, entsefaliidi, artrogeensete haiguste ja hemorraagiliste
Ühekordse bioloogilise membraaniga organell. Igas rakus on ca 20 diktüsoomi – Golgi kompleksi elementi, igaühes 5-10 tsisterni. Kumer pind tuuma poole suunatud, nõgus pind plasmamembraani poole. 3 funktsionaalset osa: ● cis-Golgi – valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine ● kesk-Golgi – lipiidide ja glükoproteiinide glükosüülimine ● trans-Golgi – lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükosüülimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse, mis hiljem eralduvad. Golgi kompleksi funktsioonid: 1. Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine 2. Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) 3. Plasmamembraani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine 4. Lüsosoomide tootmine 5. Mukopolüsahhariidide ja lima süntees (seda tehakse vaid GK-s) 6. Vee sisalduse regulatsioon rakus 7
annaabi.ee 
