kui teiste kehade mõju vaadeldavale kehale puuduks ja keha langeks vabalt õhutühjas ruumis ainult maa külgetõmbe mõjul. · Raskusjõuks nim jõudu millega maa tõmbab keha antud piirkonnas enda poole ning ta on võrdne keha massi ja vabalangemiskiirenduse korrutisega. · Keha kaaluks nim jõudu millega keha tänu maa külgetõmbe jõule mõjutab kas alust või riputusvahendit. · Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga P=mg kus P on vertikaalsihilise kiirenduseta liikuva keha kaal · P=F/s Rõhuks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti
võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kõverjoonelise liikumise näitena vaatame sellist vaba langemist, kui keha algkiirus v 0 pole enam z-telje sihiline. S.t. keha visatakse vertikaalsihi suhtes mingi nurga all. Siis valime koordinaatteljestiku selliselt, et z-telg on endiselt vertikaalsihiline ja keha algkiiruse vektor v 0 paikneks xz-tasandil. Liikumisvõrrandid komponentkujul (1.6) võtavad kuju (1.10) ja need tuleb kirjutada ainult x- ja z-telje sihis. xta 2 zta 2 (tx ) = x0 + 0xtv + z(t) = z0 + 0ztv + 2, 2. (1.17) (tv ) = v + ta (tv ) = v + ta x 0x x z 0z z Et vaba langemise korral kiirendusvektor avaldub
Kasutades erijuhuliste liikumiste jaoks kirja pandud valemeid, on võimalik kirjeldada ka mitmeid keerukamaid liikumisi. Ühe näitena vaatame siin Maa pinna lähedal horisontaalselt visatud keha liikumist. Seda liikumist saab käsitleda liitliikumisena kahest sõltumatust liikumisest: ühtlasest horisontaalsuunalisest liikumisest ja ühtlaselt muutuvast vertikaalsuunalisest liikumisest. Põhjenduse sellele saame Newtoni seadustest, sest visatud kehale mõjub vertikaalsihiline raskusjõud, mis tingib keha vertikaalsihilise vaba langemise raskuskiirendusega 20 g, horisontaalsihis aga raskusjõud kiirendust ei tekita ja visatud keha jätkab antud algkiirusega liikumist. Vaatame siin ainult keha kiiruse leidmist. Kahe sõltumatu liikumise korral on kiirus võrdne vastavate kiiruste vektorsummaga. Antud juhul on tegemist horisontaalsuunalise ja vertikaalsuunalise liikumisega. Tähistades vastavaid r r
regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? puisniidud nende kõrge liigirikkus. litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab.
vertikaalselt alla). Kui keha langeb kõrguselt h, on kõrgus ja langemise aeg t seotud vastavalt ühtlaselt muutuva liikumise valemite järgi järgmiselt (kehal algkiirus puudus) gt2 h= , 2 maapinnale langemisel on keha kiirus 10 v = gt . (vaata sellekohast näidisülesannet 13 eelmisest peatükist kinemaatika) Horisontaalselt visatud keha liikumine. Visates keha horisontaalselt algkiirusega v0 , jääb keha vertikaalsihiline liikumine samasuguseks, nagu me eelnevas vaatasime. Horisontaalsuunas aga jätkab keha ühtlast liikumist talle antud kiirusega v0 , sest horisontaalsihis kehale ühtegi jõudu ei mõju (jõud oli suunatud vertikaalselt alla) ja Newtoni II seadusest järeldub, et horisontaalsuunaline kiirendus on võrdne nulliga. Kui aga kiirendus on võrdne nulliga, liigub keha ühtlaselt. Vaadates nüüd keha mingil ajahetkel t, saame öelda, et horisontaalsuunas on keha läbinud teepikkuse s h = v0 t
A - alluviaalsed järvetekkelised .......... H - limnilised jääjärvetekkelised .......... I - limnoglatsiaalsed liustikujõetekkelised .......... F - glatsiofluviaalsed liustikutekkelised .......... E - glatsiaalsed meretekkelised .......... J - mariinsed raskusjõutekkelised .......... G - gravitatsioonilised tuuletekkelised ......... D - eoolilised 15. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? 15) Neotektooniline liikumine- litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena (2mm/aasta). Eesti mandriala kasvab. Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik
Suurema tihedusega plokkide kohal on reljeef madalam. Tegelikult on isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. Isostaasia avaldub nt maakoore kõikuvas liikumises. 26. Glatsioisostaasia ning Skandinaavia glatsioisostaatiline kerkimine. Eesti tänapäeva maakoore liikumise trend ja amplituud? Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass. Skandinaavia kerkib peale jääaja lõppu kadunud liustiku tõttu. Eesti läänealadel maapind tõuseb kuni 2,8 mm/a, Ida-Eesti langeb kuni 0,8 mm/a. Trend on maakoore kerkimise suunas. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on Lääne- Eesti saared kokku kasvanud mandriga ja üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud
selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. r Kõverjoonelise liikumise näitena vaatame sellist vaba langemist, kui keha algkiirus v0 pole enam z-telje sihiline. S.t. keha visatakse vertikaalsihi suhtes mingi nurga all. Siis valime r koordinaatteljestiku selliselt, et z-telg on endiselt vertikaalsihiline ja keha algkiiruse vektor v0 paikneks xz-tasandil. Liikumisvõrrandid komponentkujul (1.6) võtavad kuju (1.10) ja need tuleb kirjutada ainult x- ja z-telje sihis. axt 2 azt 2 x(t ) = x0 + v0 x t + z (t ) = z 0 + v0 z t + 2 , 2 . (1.17) v (t ) = v + a t v (t ) = v + a t
annaabi.ee 
