E3-4; min kalle / H1,0, R0,7-1, E0,5-0,7. Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas. TAB tihe asfalt betoon (TAB16II 16-killustiku jämedus I-tugevusklass). PAB poorne asfalt-betoon; MSE mustsegu; MUK must killustik. Parkimine: 85% SA; 90% ISA;
0,3 B, sügavuse juures B kuni 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral ~B. mõjumise kaldenurk vertikaalist ja maapinna ning vundamendi talla Kihi kriitilise kõrguse H saab leida otseselt tugevustingimusest: 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest kaldenurgad. Brinch-Hanseni meetodi puhul on Nq ja Nc jällegi =c+tan=Hcossin=c+Hcos2tan, avaldades sellest H, saame... põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, eelmistega sarnased. N=1,8(Nq-1)tan. Võimalik on arvesse võtta Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee vundamendi kuju, süvise, talla ja maapinna kalde ning jõu mõjumise igasuguse kihi kõrguse puhul. Nidususeta pinnasel (c=0) on nõlv püsiv,
efektiivnidususeks c'. Vaatamata sellele, et normaalselt tihenenud savi sisehõõrdenurk võib näiliselt olla küllalt suur, 25°÷30°, ei tähenda see, et tugevuse tegelikult põhjustab hõõre terade vahel. Vertikaalkoormus põhjustab proovi tihenemise. Seetõttu iga erineva vertikaalkoormuse juures määratakse erineva tihedusega pinnase nihketugevus. Oletame, et dreenitud nihketugevus on leitud kolme erineva vertikaalpinge 1, 2, ja 3 juures. Joonisel 5.9 on vastavad tugevused tähistatud ringikestega. × × ° 3 ° × × 2 ° e e l ti h e n e m i s s u r v e
-1,0 -1,0 -2,5 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 -2,5 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 Rm Rm Joonis 6.35 Vertikaalpinge jaotus Mindlini lahenduse korral. Võrdluseks on esitatud Boussinesq' lahendus (c = 0). Jaotatud koormuse mõjul tekkivate pingete määramiseks tuleb Mindlini valemit integreerida üle pinna. Kõigil juhtudel on vertikaalpinge koormuse all väiksem, kui maapinnale rakendatud koormuse korral. Rakenduspunktist kõrgemal on tegemist tõmbepingega. Kuivõrd pinnase tõmbetugevus on väga väike või puudub üldse (liivpinnas),
väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E Summeerimismeetod Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge σ´pz = αqt , kus α - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q – dγ´d - tihendav pinge talla tasapinnas; Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile
2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria abil · Tiivikkatse FVT vundamendi koormusest põhjustatud tihendav Vajum ajahetkeks t s =U*s, kus s on lõplik vajum · Koormusplaatkatse PLT t · Dilatomeetri katse vertikaalpinge ja U konsolidatsiooniaste. C pinnase Pinge ja vajumi arvestamisel arvestatakse ainult v 19. Mida kujutab endast surupenetreerimine? ehitisest tulevat lisapinget qt, Pinnase konsolidatsioonimoodul t- kihi paksus Kõige odavam uuring on surupenetreerimine omakaalupinge on pinnast juba tihenenud. 13
4. VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS 4.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) Peenliiv orgaanikaga k' = 17,5 kN/m3 E = 10 MPa Möll k' = 17,8 kN/m3 E = 12 MPa Möllsavi k' = 18,3 kN/m3 E = 15 MPa Pinnasekihid on jagatud elementaarkihtideks paksusega h järgmiselt: - talla laiuse sügavuseni (B = 2,5 m) 0,2B = 0,2 · 2,5 = 0,5 m - sügavusel B kuni 3B 0,4B = 0,4 · 2,5 = 1,0 m Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel 'pz = qt kus rõhujaotustegur, mis sõltub suurustest m = 2z/B ja n = L/B z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd' q keskmine kogusurve vundamendi talla all d vundamendi süvis loomulikust maapinnast d' pinnase mahukaal d ulatuses Iga elementaarkihi deformatsioon 'pzi hi si = Ei
dv = 1,78 MPa < fm = 5,0 MPa. 36% Kandevõime on tagatud Koostas N.N 2011 23 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 8. Põikseina nihkekontroll Tugevust kontrollitakse nii horisontaal- kui vertikaallõikes Nihketugevus horisontaallõike puhul vastavalt EPN 6.1.1 valemile: fvk=0,15+0,4*1,78=0,86 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 Vertikaalpinge kolmnurkse jaotuse puhul: fvk=0,15+0,4*1,78/2=0,51 N/mm2 < fvk,piir=1,2 N/mm2 kus vajalikud arvutussuuurused on määratud EPN 6.1.1 tabeli 3.5 abil VSd=H*wd=30,8*13,82=425,7 kN Vrd1=0,86*0,51*16*10^3/2,0=3509 kN > VSd=425,7 kN 12% Vrd2=0,51*0,51*16*10^3/2,0=2081 kN > VSd=425,7 kN 20% Nihketugevus on tagatud Koostas N.N 2011 24
materjalidest. Väljarebitava püramiidi neljast küljest töötava seega ainult kaks, alumine ja ülemine ja seal ka ainult horisontaalvuugi osa. Pingekomponent h võetakse vastu müüritise nihketugevusega fvk. Vastavalt skeemile 9.28 on sel juhul ankru tugevus a on ankruplaadi paigutamise sügavus, b on ankruplaadi horisontaalne mõõt, fvk0 on müüritise algnihketugevus, on müüritise hõõrdetegur ( ~ 0,7), 0 on garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. Peale arvutuslike ankrute kasutatakse müüritises palju konstruktiivseid ankruid, eriti müüritise erinevate kihtide omavaheliseks sidumiseks. Mitmekihilise seina kihtide omavaheliseks sidumiseks kasutatakse nii üksikuid sidemeid (ankruid) kui ka sõrestiktüüpi sidemeid, viimased kindlustavad paremini tuulesurve ülekandmise väliskihilt sisemistele. Sidemed valmistatakse mitteroostetavast materjalist. Vuuki pandava sideme diameeter võiks olla 3...5 mm.
pinged vastu püramiidi ülemise ja alumise serva horisontaalsete vuukide poolt. Horisontaalne pingekomponent (h) võetakse vastu müüritise nihketugevusega. Et tagada ankru ankurdustugevus, peab väljatõmbav jõud Na Na 2a(a+b)(fvk0/M + 0,8µ0) , kus a - ankruplaadi ankruplaadi paigaldamise sügavus; b - ankruplaadi horisontaalne mõõt; fvk0 - müüritise algnihketugevus; µ - müüritise hõõrdetegur ( 0,7); 0 - garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. 8.3.Sillused. 8.3.1. Armeerimata kivisillused. Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaarefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse - ridasillust; - kaarsillust (võlvi); - kõrget tala (talaseina). Rida- ja kaarsilluse kasutusalad on näidatud ülal joonisel.
See meetod on universaalne, kuna lubab arvutada pinnast, mille kihid on erineva kokkususrutavusega ning võtta arvesse naabervundamentide mõju. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1.Pinnas jaotatakse elementaar- kihtideks, mille paksus h peaks olema: talla laiuse sügavuseni (0,2 0,3) B; sügavuse juures B 3B (0,4 0,6) B; sügavamate kihtide korral B. 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge ´pz = qt , kus - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q d´d - tihendav pinge talla tasapinnas; ´pz peaks arvesse võtma nii maapinnale lisatud pinase kaalu kui ka eemaldatud pinnase pinget vähenavat mõju (negatiivne koormus planeerimisel või keldri
annaabi.ee 
