ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Oleme koostöös firmaga CoStaatik Projekt OÜ välja töötanud arvutusprogrammi "AEROCsein". See programm on koostatud AEROC poorbetoonplokkidest müüritiste arvutamiseks ning selle abil saab teostada järgmisi arvutusi: · avadeta vertikaalkoormusega ühekihilise seina kandevõime määramine; · koondatud jõuga koormatud seina kandevõime määramine; · toesõlmede kontrollarvutus.
- pinge-deformatsiooni graafik vastab joonisele lk.11. Tuleks arvestada: - koormuse pikaajalisust; - kaudseid koormusi; - seinte asendist tekkivat ekstsentrilisust, lagede ja diafragmade kootööd; - lisaekstsentilisusi konstruktsiooni eri osade erinevatest deformatsioonidest erinevate materjalide eriomaduste tõttu. Kandepiirseisundis peab armeerimata konstruktsiooni vertikaalkandevõime NRd olema vähemalt võrdne vertikaalkoormusega NSd ,st NSd < NRd. Kui seina kandepiirseisund on tagatud, siis võib eeldada, et ka kasutuspiirseisundi kontroll on rahuldatud. 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused. Vertikaalkoormusega ühekihilise seina ja posti kandevõime on NRd = i (m) Ac fk / , kus Ac on seina või posti arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele
suurendava süviseteguri kasutamisega olla ettevaatlik. Õigustatud on selle kasutamine vahetult pinnasesse betoneeritud või rammitud vundamendi puhul. Juhul kui ülemised pinnasekihid on nõrgemad, tuleb süviseteguri valemites lugeda süviseks talla sügavust mitte maapinnast, vaid nõrgema kihi alumisest piirist. 4.2.2. VUNDAMENTIDE KANDEVÕIME ARVUTUSMEETOD. 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. Tsentrilise vertikaalkoormusega vundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Kui maapind ja vundamendi tald on horisontaalsed, siis süvisetegurist loobumise korral avaldub vundamendi kandevõime ühe meetri pikkuse kohta dreenitud tingimuste puhul R = B(´BNy / 2 + q´Nq + c´Nc). Tallale mõjuv koormus V koosneb ehitise maapealsest osast tulevast jõust V 1 ja esialgu tundmatust (talla laiusest sõltuvast) vundamendi ja selle peale jääva pinnase
Kivitüüp õhimört Silikaat 1. gr. 0,46 2. gr. 0,42 fb --kivide normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm2 koormuse rakendamise suunas bruto ristlõike järgi; fm -- põhimördi keskmine survetugevus N/mm2 fk=0,46*250,70*50,30=7,096 MPa Eeldame, et kivi ja mört vastavad 1 kvaliteediklassi, siis Eestis me kasutame teostuskategooria B andmeid ja M = 2,0 Vertikaalkoormusega ühekihilise seina ja posti kandevõime on EPN-ENV 6.1.1 p 4.4.2(1) alusel i ( m ) Ac f k NRd = , kus M Koostas N.N 2011 12 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Ac -- seina arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele ei võta
määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste fikseerimiseks peab kasutama sellist süsteemi, mis väldiks plaati ümbritseva nihke suurust mõõdetakse mõõtkelladega. Teimimisel asetatakse pinnaseproov puhul. Kõvadel savidel on pc niivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad maapinna vajumisest tingitud mõjutusi. Plaati koormatakse astmekaupa. karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge =P/A (A on määramiseks. Pinnase struktuuri teatud rikkumine proovi võtmisel, transpordil koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise karbi ristlõike pindala)
Karbi osasid saab omavahel horisontaaljõu abil nihutada. Horisontaaljõudu suurendatakse astmekaupa või püsiva kiirusega. Mõnedel seadmetel hoitakse püsivana horisontaalpaigutuse kiirus ja mõõdetakse tekkiva horisontaaljõu suurus dünamomeetriga. Vertikaalsurve pinnasele antakse proovi katva plaadi kaudu. Proovikeha paksuse muutust ja nihke suurust mõõdetakse mõõtkelladega. Teimimisel asetatakse pinnaseproov karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge = P/A (A on karbi ristlõike pindala).Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T. Karbi kahe poole vahel pinnases tekkiv nihkepinge = T/A põhjustab karbi poolte teatava paigutuse , mille suuruse saab fikseerida mõõtkellaga. Väikese horisontaaljõu juures on sõltuvus ja vahel ligikaudu lineaarne (joon. 5.4).
annaabi.ee 
