vundamendi normaliseeritud paigutisest v/vp hõõrdenurga normväärtus; cu;k – dreenimata nihketugevuse normväärtus; γR;h – lihke osavarutegur, Eestis γR;h = 1,2. Vahetult pinnasele betoneeritava vundamendi hõõrdenurga võib võtta võrdseks pinnase sisehõõrdenurgaga ϕ ja monteeritava sileda tallaga vundamendi puhul 2/3ϕ. Arvutusnäide 4.6 Suure horisontaaljõuga vundament Algandmed Vertikaalkoormus Alaline 400 kN Ajutine 80 kN Horisontaalkoormus Alaline 360 kN Ajutine 72 kN Pinnas – liiv 3 Talla all γ = 18,5 kN/m ; ϕ = 35°; c = 0 3 Tallast kõrgemal γ = 17,5 kN/m ; ϕ = 33°; c = 0 21 Vundamendi süvis 1,25 m Mõõtmete määramine lähtudes kandevõimest 1. arvutusvariant 2. kombinatsioon Arvutuskoormused V = 400 + 1,3⋅80 = 504 kN
K -- konstant, mis on seotud müüritise normtugevusega, k -- plaadi ja seina jäikuste suhe, L --tugede vahekaugus või kaugus toe ja vaba serva vahel, l -- lae puhasava (ka l3 ja l4), lc -- seina surutud osa pikkus, Lef -- seina efektiivpikkus, Md -- arvutuslik moment, Mi -- moment koormuse ekstsentrilisusest seina ülemises servas (M1) või jalal (M2), Mm -- moment seina keskmisel kõrgusel, n -- elemendi jäikustegur, Ni -- arvutuslik vertikaalkoormus seina peal (N1) või jalal (N2), Nm -- arvutuslik vertikaalkoormus seina keskmisel kõrgusel, NRd -- seina kandevõime (arvutustugevus) vertikaalkoormusel, NSd -- seina arvutuslik vertikaalkoormus, qlat -- külgsuunaline arvutustugevus seina pikkusühiku kohta, t -- seina tegelik paksus (ka t1 ja t2), tef -- seina efektiivpaksus, tf -- riiuli paksus talal või ääriku paksus seinal, VRd -- seina arvutuslik põikjõukandevõime (põikjõutugevus),
Vaia normatiivne kandevõime: n Rck = q b A + O p q si hi = 900 1,0 + 4,0 (23 3,1 + 18,25 5,1) = 1558 kN i =1 qb vaia otsa erivastupanu; qb=900 kPa Vaia arvutuslik kandevõime: Rck 1558,0 Rc = = = 1113 kN 1,4 1,4 l V 12,65 403,5 Vaiade arv: n = = = 4,6 valin n=5 Rc 1113 Vundamendi pikkus l=12,65 m Vertikaalkoormus V=403,5 kN/m l 12,65 Vaiade samm: s = = = 2,53 valin s=2,5 m n 5 Valin raskemini koormatud välisseina alla 5 vaia 1000x1000 mm, pikkusega L=8,5 m, sammuga 2,5 m. 5.2 ROSTVÄRGI ARVUTUS Betooni klass C25/30 28 päeva vanuse betooni silindriline normsurvetugevus f ck=25 MPa. Betooni omaduse osavarutegur c=1,5. f ck 25
Teimimisel asetatakse pinnaseproov puhul. Kõvadel savidel on pc niivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad maapinna vajumisest tingitud mõjutusi. Plaati koormatakse astmekaupa. karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge =P/A (A on määramiseks. Pinnase struktuuri teatud rikkumine proovi võtmisel, transpordil koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise karbi ristlõike pindala). Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T.
Selle pinna raskuskese peab seega asuma mõjuva jõu rakenduspunkti all (sellega ühel joonel) See tingimus on pinna Ac määramisel aluseks. Ristkülikulise ristlõike puhul Ac = (1-2ei/t)A või Ac = (t 2ei)b, kus ei on ekstsentrilisus seina või posti ülemises või alumises lõikes ei = Mi/Ni + ehi + ea > 0,05t; kus Mi moment seina või posti ülemises või alumisese lõikes lae toetamise ekstsentrilisusest; Ni arvtuslik vertikaalkoormus ehi horisontaalkoormuse (näiteks tuule) põhjustatud ekstsentrilisus seina ülemises lõikes; ea juhuslik ekstsentrilisus, võib võtta ea = hef/300, kus hef on seina arvutuskõrgus (suurus 300 peegeldab tööde tegemise keskmist taset. Eestis ei ole seda suurust täpsustatud); i (m) kandevõimet vähendav tegur (nõtketegur) i või m vastavalt saledusele ja ekstsentrilisusele; fk müüritise normsurvetugevus; - materjali osavarutegur;
M=e*N(moment).Posti või pingeolukorra tekkimisega seda takistatakse oluliselt. seinariba tugevust tuleb müüritises koormuse all. Kui Põhiliseks võtteks on kontrollida kolmes tsoonis. esimese grupi kividest tehtud müüritises Üldine tugevus tingimus Nrd kestsängituseta sein on külgdeformatsiooni = Xi(m) * Ac* fk /M > Nsd koormatud koondatud jõuga, takistamine müüritise vertikaalkoormus.Ülemises siis tuleks teatud valemiga pingestamisel. ja alumises tsoonis võrdub Xi kontrollida, et koondatud jõu Vertikaalse =1. Survetsooni pindala Ac all survepinged jääksid deformatsiooniga kaasneb ka =(1-2ei /t)A kus A on vahemikku: fk/M<=c<=1,5 horisontaalne deformatsioon. vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni
n = 1,0 (5.2) 6. Lao- ja tootmispinnad (1) Kasuskoormuse normatiivseks suuruseks võetakse reaalselt võimalik maksimum. Koormusvariandid (liikuvad või liikumatud koormused) määratakse arvestades ka võimalikku dünaamikat nii, et nende mõju konstruktsioonide kandevõimele oleks ebasoodsaim. Pinna erinevatele piirkondadele lubatavad maksimaalsed koormused tuleb näidata vastavatel hoiatustahvlitel. (2) Laopindade vertikaalkoormus määratakse lähtudes ladustatavate materjalide ja toodete kaalust (kasutades selle võimalikku ülempiiri) ja maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Juhul, kui ladustatav materjal põhjustab horisontaalkoormust, leitakse see kasutates mahutite horisontaalkoormuste määramise juhiseid*). Kõik ladude täitmise ja tühjendamisega seotud mõjud tuleb võtta arvesse. (3) Tootmispindade koormus koosneb masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust, samuti kraanade ja
200 2 h = - kõrgusest h sõltuv vähendustegur h 2 h 1 .0 3 1 m = 0.5 1 + 1.0 - vähendustegur, mis arvestab m postide arvu reas m - postide arv reas, mille vertikaalkoormus NEd on vähemalt 50% vaadeldavas vertikaaltasandis paiknevate postide keskmisest koormusest. Konstruktsiooni algkõverused asendatakse ekvivalentsete koormustega nagu on näidatud joonistel. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 58/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TEIST JÄRKU MÕJURID
Horisontaaljõudu suurendatakse astmekaupa või püsiva kiirusega. Mõnedel seadmetel hoitakse püsivana horisontaalpaigutuse kiirus ja mõõdetakse tekkiva horisontaaljõu suurus dünamomeetriga. Vertikaalsurve pinnasele antakse proovi katva plaadi kaudu. Proovikeha paksuse muutust ja nihke suurust mõõdetakse mõõtkelladega. Teimimisel asetatakse pinnaseproov karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge = P/A (A on karbi ristlõike pindala).Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T. Karbi kahe poole vahel pinnases tekkiv nihkepinge = T/A põhjustab karbi poolte teatava paigutuse , mille suuruse saab fikseerida mõõtkellaga. Väikese horisontaaljõu juures on sõltuvus ja vahel ligikaudu lineaarne (joon. 5.4).
annaabi.ee 
