• Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) 7 Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et • eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited
· Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) (,,mina kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et · eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited
omadusega. Me tunneme hea ära intuitiivselt. Nonkognitivismi suunad: emotivism (eetikaväited väljendavad emotsioone) ja preskriptivism (eetikaväited teevad ettekirjutusi) Emotivism - tekkis reaktsioonina intuitsionismile - nõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletafa faktiväidetest. Väited jagunevad tähenduseta (religiooni, metafüüsika ja EETIKA väited) ja tähenduslikeks (tautoloogiad- matemaatika ja loogika väited; empiirilised väited – verifitseeritavad väited) väideteks. Ayeri emotivism: kuna eetikaväited pole verifitseeritavad ega tautoloogiad, on nad tähenduseta. Neil pole tõeväärtust, kuid nad POLE KASUTUD. Väljendavad emotsioone ja veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast
Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid
Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. 147. Emotivism Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid.
kolmanda planeedi ümber tiirleb kuu", ei ole mõttetu, sest seda saab põhimõtteliselt kontrollida tähelennuga ning kontrollimise järel saame me öelda, kas lause oli tõene või väär. Mõttetu või tähenduseta on iga lause, mis ei ole verifitseeritav: nt "Jumal armastab inimest" või "tühjust ei eksisteeri". Metafüüsika põhineb loomuliku keele ebakorrektsusel. Paljud keeleliselt õigesti koostatud laused on mõttetud. Verifitseerimise probleeme: Üldised otsustused ei ole verifitseeritavad. Nt "Kõik koerad on nelja jalaga." Pole välistatud, et see tulevikus ümber lükatakse. Paljud tavakeele laused (nt käsud) ja teaduse täiesti asjalikud laused osutuvad mõttetuteks (tegelikult ka printsiip ise). Printsiipi püüti pehmendada, kuid see ei aidanud. 31 Ludwig WITTGENSTEIN (1889-1951) on XX sajandi mõjukam filosoof. Loobus rikkusest. I maailmasõja ajal kirjutab kaevikus "Loogilis-filosoofilise traktaadi". Pärast arvas, et tal pole enam midagi öelda ning läks kloostrisse
vahetud ning teiste inimeste vaimuseisundid on järelduslikud. Teiste vaimuseisundeid pole võimalik kontrollida ega vaadelda. Mentaalsed mõisted saavad oma tähenduse privaatselt vaimusündmustelt. Wittgensteini näide. Põrnikas karbis. Wittgensteini sõnul taandub karbis olev asi välja ja sel pole mingit rolli inimestevahelises suhtluses. Mentaalse sõnavara tähenduseks on teatud avalikult ligipääsetavad ning intersubjektiivsed verifitseeritavad asjaolud. Sõnade tähendus seisneb faktides vaadeldava käitumie kohta. Kategooriaviga. Ryle – kartesiaanlik doktriin ehk „dogma kummitusest masinas“ põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse. Kategoorivea allikas. Dualism surus vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, millest lähtuvalt mõisteti ka füüsilisi nähtusi
annaabi.ee 
