2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10. Suruda tampooniga torkekohale, et ei tekiks verevalumit Leukotsüütide morfoloogia muutused võivad haarata: · tuuma ja/ või tsütoplasmat · sisaldisi raku sees. Muutused erütrotsüütide morfoloogias mõjutavad : · raku suurust · kuju · värvust · omavahelist paiknemist Otsene mõõtmine: PCV Hemoglobiin Erütrotsüütide hulk MCV Leukotsüütide arv Plasma proteiinid (refraktomeeter) Trombotsüütide arv Keskmine tromotsüütide suurus Mikroskopeerimne: Diferentsiaal valgeliblede arv
Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Lihase ja kõõlusevigastused Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu. Esmaabi: KKK tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb) kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja verevalumit) pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket) Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel
lapsed valu tupes (lapsel anatoomilselt lühike või pingul). Anaalse vägivalla puhul leidsid seksuaalselt vägivalda kogenud selle olevat räpase, valuliku ja alandava (Cameron, 2000: 53) Lapsele suunatud füüsilise vägivalla tagajärjed võivad olla meditsiinilselt väga rängad. Kolju kahjustused võivad tekkida liiga ägedal lapse kiigutamisel, rusika või jalaga löömisel vastu pead, pea löömisel vastu seina jms. Sagedamini diagnoositakse sellise vägivalla järel verevalumit või ajuvapustust. Kõrvuti raskete, kuni lapse surmani viivate haigusnähtudega võivad sekundaarselt areneda rasked neuroloogilised nihked, k.a teisene hüdrotsefaalia (vesipea). Sageli jäävad arusaamatuks erinevate neuroloogiliste ärajäämanähtude, apnoe atakkide (med. hingamisseisak), koljusisese rõhu tõusu jne põhjused, mis tegelikkuses on manifesteerunud (ilmnenud) leiuks pärast füüsilist vägivalda. Trauma järel võivad tekkida ka meningiit, entsefaliit, aju- jm kasvajad
Kasutatakse plüneuropaatia ja polüardikuloneuriidi avastamiseks. Neuroradioloogia(visualiseerimismeetodid) Kompuutertomograafia Esmane uuring enamiku ajuprotsesside diagnoosimisel. Kontrastaine kasutamine võimaldab täpsemalt diagnoosida juhul, kui haigusprotsessiga kaasneb aju verevarustuse häire või on tekkinud ülemääraselt veresoonestikku (ajuinfarkt, subduraalne hematoom, kasvajad jm.). · Värske ajuinfarkt (alla 24 t.) pole tavaliselt nähtav, kuid verevalumit näeb ja uuring sobib infarkti ja subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) eristamiseks. · Demüelinisatsiooni üldiselt ei näe. · Aneurüsme ja siinustromboose võib näha juhtumisi, teisi veresoonemuutusi ei näe üldse. 15 Lülisambakanali protsesside selgitamiseks sobib KT vaid siis, kui teatakse täpselt kahjustuse kõrgust.
Doris Vahtrik Õlavarreluu murd (fractura humeri) Õlavarreluu proksimaalse osa murd moodustab 5% kõikidest murdudest. Tüüpiliselt esineb õlavarreluumurd osteoporoosi põdeval vanemaealisel. Vigastuse mehhanism: kukkumine sirgele ning randmest sirutatud käele. Tüüpilised sümptomid: valu, turse, puutetundlikkus kogu õla piirkonnas. Võib esineda krepitatsiooni ning verevalumit, üldiselt hoitakse käsi kehatüve lähedal. Kuna plexus brachialis ning axillaararter asuvad processus coracoideuse lähedal, siis on teinekord vajalik teostada ka neurovaskulaarne kontroll, kuid tavaliselt need struktuurid ei ole õlavarreluu murru tagajärjel kahjustatud. Õlavarreluumurru postoperatiivne füsioteraapia külmaravi, asendravi perifeersed liigutused godmani harjutus (pendliharjutus) !!!!!! küünarliigese liikuvusharjutus
söögitoru algust. Märkus. Koljupõhimiku ehitus ja füsioloogilised avad ning tüüpilised murdejooned määravad ära koljupõhimiku murru põhisümptomid. Näiteks frontobasaalse murru korral tungib veri ülemisest koljusüvendist tihti ülemistesse hingamisteedesse. Verejooks toimub sel juhul ninast või suust. Veri võib samuti koguneda silmamuna ümbritsevas lahtises sidekoes – selle tulemusena tekkivat verevalumit nimetatakse prillhematoomiks. Keskmise koljusüvendi murru (laterobasaalse murru) korral leiab veri endale tee läbi oimuluu ja tungib välja välise kuulmekäigu kaudu. Joonis 3.1. Kolju osad 27 Joonis 3.2. Pea ja kaela piirkonnad Kael ja kere Sellesse rühma kuuluvad lülisammas, rinnakorv ja vaagen. Lülisammas Selgroog ehk lülisammas on keha telg, mille ülesandeks on kanda koljut ja püsti hoida keha. Ta
annaabi.ee 
