Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse
tunnustele tekivad uued alleelid, esineb suhteliselt sageli, põhjustavad arenguhäireid ja haigusi (skisofreenia, podagra)), kromosoommutatsioonid (ei muutu kromosoomide arv, vaid kuju (tükk tuleb kromosoomi küljest lahti ja liitub teisega, kromosoomi tükk tuleb lahti, teeb 180° pöörde ja liitub uuesti), geenide järjestus muutub ja see võib põhjustada muutusi tunnuste avaldumises, põhjustavad sageli ebameeldivaid arenguhäireid (sirprakuline aneemia on verevaegus, mille puhul on punastel verelibledel sirbi kuju ja nad ei suuda normaalses koguses hapnikku siduda, elundid kannatavad hapnikuvaeguse all; Martin-Belli sündroomi puhul on X-kromosoomi pikemal jupil üks osa puudu, meestel põhjustab vaimset alaarengut, naistel varast menopausi; kassikisa sündroom)) ning genoommutatsioonid (jagunevad polüploidsuseks, mille puhul on kromosoomistik mitmekordistunud,
lõhustamiseks jne. Vitamiin Leidumine A Piim, muna, maks D Merekalad, maks E Porgand, kapsas B1 Jahud, leib, pärm PP Idandid, piim, kala, teravili B2 Leib, piim, juust B6 Kala, maks, jahud C Värske köögivili, puuvili, juurvili Kui inimorganism saab toitaineid liiga vähe või palju... · Toitainete puuduse korral võib tekkida verevaegus, suur veekadu, madal vererõhk, kilpnäärme alatalitlus, ainevahetuse aeglustumine, skorbuut, nahakuivus ja kestendamine, nõrk nakkushaigustele vastupanu jne. · Liiga suure toitainete sh. vitamiinide või mineraalide tarbimine võib kaasa tuua ka vastupidiseid nähte: liiga suur vee kogus organismis, naha- ja südamehaigused jne. Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Toitainete säilitamiseks tuleb leida õiged tingimused ja teha kõik, et toiduainete
Gunnar Aarma "Kuidas Toituda" Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu, et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma, artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brosüüris ,,Vähi vastu" : ,, See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa Inglismaa on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas."
stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes puuviljades nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis
t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja
Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Insuldist taastutakse 1 aasta- siis on näha mis liigutused taastuvad, mis mitte. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on põhjuseks ateroskleroos (arterite lubjasus) Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel
Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa hemoglobiin tekkida. Eriti rauarikas toit metsmaasikad, peet, granaatõun, vutimunad jne. Hulk 12-15 g%. Alumine normi piir - 10g%. Alla 10g% on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid
mil lihas pikeneb sel ajal, kui lihaskiud kokku tõmbuvad. Olulise tähtsusega on ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. Näiteks võiks siin olla intensiivne töö pärast aastapuhkust. Tavatud pingutused võivad põhjustada ainevahetusjääkide ja vedelike kogunemise lihasesse ja üksikute lihaskiudude kahjustusi. Võib suureneda rakkude hukkumine kõõluse ja sidemete piirkonnas, kuna verevarustus on lihaste pingutuse ajal piiratud (isheemia verevaegus). Ohtlikud on ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad isheemia ja kahjustused. Ekstreemne asend on ohtlik liigesele, mille mõnes osas tekib tugev mehhaaniline surve. Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve. Kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused, eriti kui nendega kaasnevad ebasoodsad tegurid
löögirütmis. Rütmihäirete võimalikeks põhjusteks on: müokardi isheemia (südamelihase puudulik verevarustus), nekroos (kudede kärbumine) vegetatiivse närvisüsteemi häired kodade düsplaasia veregaaside ja vere pH-väärtuse muutused elektrolüütide nihked (Ca++, K+, Mg++) südame kontusioon elektrivoolu otsene või kaudne mõju mürgistused (antidepressandid, digitaalis) peaajutrauma hüpotermia Isheemia – verevaegus, toob kaasa kudede ja elundite suremise hapnikupuuduse tagajärjel Düsplaasia – väärareng Südame kontusioon – südame põrutus, sageli kaasnevad sellega rütmihäired Hüpotermia – alajahtumine 1) Siinusrütm Kõrvalekalde märkamiseks tuleb kõigepealt määratleda normaalne seisund. Normaalseks rütmiks on siinusrütm, mis on näidatud alljärgneval joonisel: 769 EKG kirjeldus Sagedus on vahemikus 60 kuni 80 lööki minutis.
annaabi.ee 
