Elektriline uimastamine ja selle mõju liha kvaliteedile ELEKTRILINE UIMASTAMINE Elektrivool põhjustab läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine
vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus · rümp- looma kere pärast tapmist ja korrastamist. · tapajärgsed muutused lihas 1. Temperatuuri muutus 2. pH muutus 3. Surmakangestus: - teke - maksimum - lahenemine 4. Veesidumisvõime muutus 5. Lõiketugevuse muutus 6. Õrnuse muutus 7. Lõhna muutus 8. Maitse muutus 9. Mikrobioloogilised muutused · tapajärgne sooja produktsioon- Veretustamise tõttu on hävinud oluline lihase temperatuuri kontrolli mehhanism vereringe. Vereringe puudumise tõttu ei ole enam võimalik eraldada lihastest soojust kopsudesse ja keha pinnale seal hajutamiseks. Et tapajärgselt ainevahetus mingil määral jätkub, tekib ka soojus ja see koguneb lihastesse.Temperatuuri tõus oleneb soojuse tekke kiirusest ja kestusest. Kiire glükolüüs põhjustab suure hulga soojuse kogunemise ja liha aeglase jahtumise. · lihaskoe keemiline koostis
liigseid piinasid ja kannatusi. Uimastamisest sõltub ühtlasi ka liha kvaliteet. Meie eesmärgiks ongi teha ülevaade elektrilisest uimastamisest ja selle mõjust liha kvaliteedile. 2 1. Elektriline uimastamine Elektrivooluga uimastamine on lühikese intervalliga meetod, mis tähendab, et intervall uimastamise ja veretustamise vahel peab olema nii lühike kui võimalik, vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad;
ärritunud loomi; · tegevusvõimalus (nt ketid, pall). Arvatakse, et sigade taastumist mõjutab ka aediku kuju. Sobivamaks peetakse pikka ristkülikukujulist aedikut. Sead võõrastavad sulu keskosa ja lebavad meelsamini seina ääres. Tapasead on väljapuhanud, kui kõrvaveenid pole enam paisunud. V.t. raamat 5.Tapaloomade uimastamine, tapmine. Esimeseks etapiks looma tapmisel on uimastamine., mille tulemusel loom muutub teadvusetuks. Tapaloom peab jääma teadvusetuks kuni veretustamise lõpuni.U. ajal tuleb loom fikseerida, et vältida looma rabeliemist u.ajal. See tagab u.kvaliteedi ja töötaja ohutuse. Loom tuleb u.vüimalikult kiiresti ja valutult vältimaks looma liigset piinlemist ja kannatusi. Liigne rabelelmine ka teadvusetus olukorras pühjustab verevalumeid lihastes ja sellest tulenevalt lihakvaliteedi langust. Põhilised u.meetodid: · Mehhaaniline uimastamismeetod Läbistav poltpüstol Mitteläbistv poltpüstol
James Simpson kasutas 1847. a sünnitusvalude leevendamiseks kloroformi (kloroform oli sünteesitud1831). Simpson eelistas kloroformi eetrile, sest see ärritas vähem silmi ja polnud nii tuleohtlik Braun segas lokaalanesteetikumi adrenaliiniga ja sai alus veretustamise kasutamisele lokaalanesteesias Corning 1895. a võttis kasutusele spinaalanesteesia 3) Antiseptika/aseptika Ignaz Semmelweis jagab empiiriliselt ära (enne Pasteuri katsetusi), et arstid kannavad ise oma kätega haigustekitajaid ja seetõttu on vaja haiglas ,,hoida puhtust" Joseph Lister võtab kasutusele karboolhappe haavade
toimis närvilõpmete paralüsaatorina, lõdvestades lihaseid. Kuigi kuraaret uuriti juba 37 ammu 1516. a said eurooplased tast aimu, Tartus 19. sajandil aga nt Dragendorff kasutati teda kirurgias alles 1942. a.) Lokaalanesteesia oli esialgu peamiselt külmutamine, kuid sel meetodil oli palju halbi külgi (gangreen). Sajandivahetusel kombineeris Braun lokaalanesteetikumi adrenaliiniga, aluse sai veretustamise kasutamine lokaalanesteesias.1895. a võttis Corning kasutusele spinaalanesteesia. 1898. a hakkas Bier kasutama seda operatsioonidel. 1937. aastal asutatakse Euroopas esimene anestesioloogia õppetool. Antiseptika/aseptika Lapsevoodipalavik tappis mõnedes haiglates nt sünnitajaist 20-40%. Seda peeti loomulikuks ja samas üleloomulikuks sünnitamise ja naistega kaaasas käivaks nähtuseks, millega polevat võimalik võidelda. Õnnelik juhus aga näitas, et tegemist
annaabi.ee 
