kraavidega piiratud ala. Tee valimine toimub ristteel, mingis punktis, kust väljub mitu teed ja tavaliselt ei teata, kuhu need viivad. Mõni tee on siisgi mõne arvates parem. Kuid kas Hamleti ja Fausti teed on siis nii erinevad? Halmet on hakkamist ja tegutsemist täis mees. Kuid teose alguses Hamlet justkui ei taha tegutseda, sest isa vaim ajab ta segadusse. Ilmselt on isa vaim suure tõenäosusega kurat, selle kohta on ka raamatus mitu vihjet.Hamlet sõlmib kuradiga lepingu, annab veretilgad ning varsti hakkab tegutsema. Kuid tema tegutsemine on läbi mõtlematu ning sellega teeb ta haiget paljudele. Oma põhiviha suunab ta enda huluksaetud pruudi venna vastu. Hamlet peab duelli ning selle käigus paljastab ta vandenõu. Seda teada saades tapab ta oma kasuisa ja isegi oma ema ning loovutab surmaeelses agoonias enda riigi täiesti vabatahtlikult naaberriigile. Teose lõpus on vaikus, Hamlet suri. Faust teeb samuti kuradiga lepingu. Algus kasutab tema rahutu hing seda vaid
saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele "valitsuskepina" kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast sümboliseerib suuruse alandamist Punarind kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata ning põrgus piinlevatele hingedele vett viia. Punase rinna olevat ta saanud kas naelatorkest või põrgutule kõrvetusest. Rändlinnuna sümboliseerib surma ja
Üks kord aga Aphrodite ei olnud Adonise läheduses, kui Adonis sattus suure metskuldi jälile. Adonis suutis kulti vaid haavata, kuid enne kui ta jõudis eemale karata, tormas valust hullunud kult talle kallale. Aphrodite kuulis Adonise karjeid ning läks kohale. Adonise tume veri voolas ja ta silmad muutusid häguseks ning vajusid kinni. Aphroditel oli südames väga valus ning ta hakkas ahastama, et tema ilu on mõttetu, kui ta ei saa seda Adonisele pakkuda. Sinna kohta, kus Adonise veretilgad olid olnud, hakkasid tärkama karmiinpunased lilled.
Mõisted: raad linnavalitsus keskajal raehärra linnavalitsuse liige keskajal tsunft käsitööliste ühendus 13. EESTLASED JA RISTIUSK. USUPUHASTUS Ristiusk jäi rahvale kauaks võõraks ning ei tahetud oma vana haldjate usku unustada. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks peeti kogu asja ladina keeles, millest lihtrahvas aru ei saanud ja vaimulikud olid võõra päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud, rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj
Meisterlik varas. Surnute pidulik teejuht. Hesperiidid nümfid, kes valvasid kaugel läänedserilisi õunu. Heraklese 11. vägitöö oli nende õunte kätte saamine. Hippolyte amatsoonide kuninganna. Heraklese 9.vägitöö oli Hippolyte vöö ära toomine. Hüperborealased Hüperborea elanikud, elasid igaveses õndsuses. Veetsid aega muusika, laulu ja tantsu saatel. Hyakinthos Apolloni armsaim seltsiline. Nad heitsid koos ketast. Hyakinthos sai sellega vastu pead ning suri. Tema veretilgad muutusid veripunasteks lilledeks, mis said nimeks hüatsint. Iason Kuningas Aisoni poeg. Ikaros Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda. Io - jõejumal Inachose tütar. Zeus armus temasse, kuid pidi ta Hera eest peitmiseks ta mullikaks muutma. Naine sai lõpuks põgenema ning jõudis Punutusessegi , kus Zeus andis talle inimese kuju tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose. Ithaka - on saar Joonia saarestikus
Kui Adonis oli vanemaks saanud, läks Aphrodite talle allmaailma järele, kui Persephone ei tahtnud teda tagasi anda. Zeus otsustas, et kevadel ja suvel on Adonis Aphroditega ning sügisel ja talvel Persephonega. Aphroditega käis Adonis jahil ja kord, kui ta oli üksi jahile läinud, ründas teda haavatud metssiga. Aphrodite laskus taevast, et kallimat päästa, kuid see ei õnnestunud. Aphrodite avaldas surijale armastust, kuid mees neid sõnu enam ei kuulnud. Sinna, kuhu langesid Adonise veretilgad kasvasid punased lilled, anemoonid. 14. Rooma kirjanduseelne aeg. Rooma rahvaluulest on säilinud vähe, kuna paljusid asju anti edasi suuliselt. Caecius III kirjutas üles senatikõnesid ning koostas ka oma vanasõnakogumiku, millest osad on meieni jõudnud ka tänapäeval. Saturnuse värss – roomlaste kahepoolne värss, kummalgi pool kaks või kolm rõhku Atellaan – improvisatsiooniline olustikuteemaline jant Atellast, tegelasteks koomilised tüübid; jättis
Sealpool kindlustusi, millesse Athos oli teinud avause, et väljuda, ja mis koosnes haokubudest, laudadest ja tühjadest veinivaatidest, mis olid kokku kuhjatud kõigi strateegiakunsti reeglite kohaselt, võis näha siin-seal õli-loikudes ujumas kõigi söödud sinkide konte, kuna kogu vasakpoolse keldrinurga täitis katkiste pudelite kuhi ja üks veinivaat, mille kraan oli jäänud lahti, kaotas selle avause läbi oma viimsed veretilgad. Rüüstamise ja surma vaatepilt valitses seal otsekui lahinguväljal, nagu ütleb antiikaja poeet. Viiekümnest aampalgi külge riputatud vorstist oli vaevalt kümme järel. Peremehe ja perenaise ulgumine tungis läbi keldrivõlvist, 308 nii et isegi d'Artagnan oli liigutatud. Athos ei pööranud peadki. Valuhoole järgnes raev. Peremees haaras praevarda ja tormas meeleheites tuppa, kuhu olid läinud kaks sõpra. «Veini!» hüüdis Athos, nähes peremeest. «Veini
Eile ütles ta mulle: «Ma tahan soldatiks saada!» Oo, mu Eustache, äkki oled ka sina mul kadunud! Chantefleurie tõusis äkki üles ja hakkas mööda Reimsi tänavaid ringi jooksma, karjudes: «Mustlaste laagrisse! Mustlaste laagrisse! Seersandid, nõidu põletama!» Kuid mustlased olid läinud. Oli pime öö. Oli võimatu neid jälgida. Teisel päeval leiti Gueux' ja Tilley vaheliselt nõmmelt, kaks penikoormat Reimsist eemal, suure lõkke ase, mõned Paquette'i lapse lindid, mõned veretilgad ja kitsesõnni-kut. Oli just öö vastu laupäeva. Küllap mustlased pidasid seal nõmmel Peltsebuli seltsis oma sabatit ja panid lapse nahka, nagu muhameedlaste pool kombeks. Kui Chantefleurie neist hirmsatest asjadest kuulis, ei hakanud ta nutma, vaid liigutas ainult huuli, nagu oleks ta tahtnud kõnelda, kuid ei saanud. Järgmisel päeval olid ta juuksed hallid. Ja kolmandal päeval oli ta kadunud.» «Tõesti kole lugu,» ütles Oudarde, «see võtaks isegi burgundlasel vee silma!» *