maksimaaltreening. Esimene liik sobib spordiga alustajatele, kel veel täpne ettekujutus oma võimekusest puudub. Tervisetreeningu ajal isik küll higistab, aga ei hingelda veel, sest aju ja lihased saavad normaalse hingamise juures piisavalt verest hapnikku. Põhivastupidavustreening sarnaneb eelnevale, kuid inimese hingamise tempo on kiirenenud, saades siiski normaalselt ilma pausideta rääkida. Selle juures ei kasuta keha veel kogu vereringluses olevat hapnikku lihaste "abistamiseks". Aeroobne treening avaldab lihastele parajat koormust, mil treenides enesetunne on hea ja vastupidavus areneb kiiresti. Isik hingeldab, sest selle treeningu juures läheb kõik verest olev hapnik lihastesse. Anaeroobse treeninguga areneb vastupidavus kõige kiiremini. Kõrge intensiivsuse juures jääb kehal seal olevast hapnikust väheks. Tuntakse suur väsimustunnet, kuid enamasti suudetakse treeningut jätkata. Viimaseks on
HIV/AIDS -Sarah Raichmann HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi
Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22 kraadi, et tagada optimaalne tulemus. Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid. Testitav peab olema väh 10 min enne testi algust kohal, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes. Peab kasutama julgestuvahendeid või meetodeid. Maksimaalset pingutust nõudnud testimise korral tuleb testi lõppedes koormust vähendada järk-järgult (järsdu peatamise korral on vererõhk kõrge ja veretagasivool häiritud, mis vähendab vereringluses oleva vere hulka ning mille tagajärjel ei jõuta aju hapinikuga piisavalt varustada > minestamine). Test PWC170 (= veloergomeetriline test) - kasutatakse doseeritud tööd (intensiivsus, kestus/aeg, raskusaste ei muutu) - mõõdetakse teatud kindla organismi tööd ja selle reageerimist koormusele - näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 170 korda minutis (peale 170't lineaarne sõltuvus kaob)
Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Rakusisese paljunemise periood - raku sees toodetakse suur hulk viirusosakesi, kuid need ei
Lümfotsüüdid 20-30% leukotsüütide üldarvust – lähtuvalt raku mõõtmetest jaotatakse lümfotsüüdid väikesteks, keskmisteks ja suurteks Väikeste diameeter on 4,5-6µm ja nad moodustavad 80-90% kõikidest lümfotsüütidest Keskmiste diameeter on 7-10µm ning suurtel on raku suurus üle 10µm Sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne Eluiga vereringluses on 10-13 päeva, seejärel migreeruvad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse Olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T- lümfotsüütideks ja nullrakkudeks Monotsüüdid 6-8% vere leukotsüütide üldhulgast, kõige suuremad vererakud (12-20µm)
iseloomustus. Monokloonsed antikehad. IgM – sekreteeritakse enamike antigeenide korral esmase immuunvastusena, võimaldab efektiivset esmast kaitset baktereemiate vastu. Sellest klassist on veregruppide antikehad. Komplemendi sidumine, bakterite lüüs. Limaskestade kaitse IgA puudulikkuse korral. IgM hulk veres tõuseb patoloogiliste seisundite korral. Naistel seerumi IgM nivoo kõrgem. IgG – domineeriv immunoglobuliin vereringluses ja koevedelikes, kus ta võitleb mikroorganismide ja nende toksiinidega. Kõrgem afiinsus antigeenide suhtes võrreldes IgM-ga. Võime liikuda verest kudedesse. Läbib platsenta - kaitseb vastsündinut infektsioonide vastu, mille suhtes ema oli immuunne. Komplemendi sidumise võime, põhjustab bakterite lüüsi. IgA – dimeerne vorm võimaldab esmase kaitse lokaalsete infektsioonide vastu, tänu selle rohkusele
annaabi.ee 
