kastetakse lutsiferiini sisaldava veega. GEENITERAAPIA ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt taliteva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Siiratakse sama liigi geene, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seutud vererakkudega, siis puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukultuuri, neisse sisestatakse normaalgeen sobiva genivektori, enamasti retroviiruse a bil, kinnistunud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Esimene edukas geenravi op. tehti 1990.a USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. RESTRIKAAS- omapärane ensüüm, mis lõikab DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt
- GEENITERAAPIA: - Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude - Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen - Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu edasi järglastele - Häid tulemusi esineb harva - Sarnasus transgeneesiga o Kui siiratakse sama liigi geene o Geenisiire toimub somaatilisse rakku o Ei pärandu - Geeniravi sõltub puude olemusest: o Ravi,mis on seotud vererakkudega( olemas kogu aeg tüvirakud) o Teistel juhtudel vajalik ka koespetsiifiline promootor(keeruline) - Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas - Geenivaigistamine: o Kasutatakse mikro-RNA molekule o Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse o Täiesti uus suund, nt Huntingtoni tõve raviks - Muid geenitehnoloogia rakendusi: 1. Molekullargeneetiline diagnostika - Põhineb mutantsete geenide äratundmisel
ehk geenirav on normaalselt talitleva geeni viimine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse inimesel on teada üle 3000 päriliku puude 2võimalust: 1. asendada haige geen tervega 2. vaigistada haige geen · neid tegevusi ei tehta munarakuga , need e pärandu järglastele edasi · on kohati häid tulemusi kui enamjaolt mitte · sarnaneb transgeeniga-sama liigi geene siirdatakse · geeniravi sõltub puude olemusest ravi mis on seotud vererakkudega(olemas kogu aeg üvirakud teisel juhul vajalik ka koespetsiifiline promootor- keeruline immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas Parkinsoni tõve ravi ajutiliselt geenivaigistamiseks kasutatakse mikroRNA molekule. kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika
puudega inimese mingi koe rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi geene; teiseks, neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geeniravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seotud näiteks vererakkudega, on asi lihtsam. Luuüdis on alati mingi hulk tüvirakke eri tüüpi vererakkude tootmiseks. Sellisel juhul oleks geeniravi protseduur järgmine: puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukultuuri, neisse sisestatakse normaalgeen sobiva geenivektori, enamasti retroviiruse abil, kinnistunud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Muude puuete korral on asi keerulisem. Tuleb leida või
on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 25. Vere hüübimist saab vältida hirudiini.lisamise teel katsutisse 26. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on AB0-süsteem ja Reesussüsteem AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt... Veregrupp Anti-A seerum Anti-B seerum O - - A + -
(njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere mittenjuutonlike omaduste eest on vastutavad vererakud, käitudes kui osakesed suspensioonis. Neil põhjustel tuleks reoloogiliste patoloogiate esinemisel mõelda just haigustele, mis seotud vererakkudega, mitte niivõrd plasmavalkude häiretele. Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne
Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega Roe, higi, väljahingatav veeaur korgitakse plastiliiniga, Vereülekandel saadud Vere valgelibled ehk leukotsüüdid katab haava kindlalt punase 3. Vere kogus ja % kehakaalust tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20 erütrotsüütide eluiga lühem tõrjuvad, õgivad ja lagundavad trombiga · Hüübimise igal etapil (B., E., S.)
Aastat 10-15 tagasi peeti geeniteraapiat pärilike haiguste ravis väga lootustandvaks suunaks. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi (inimese) geene; teiseks, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geenravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seotud näiteks vererakkudega, siis on asi lihtsam. Luuüdis on alati mingi hulk tüvirakke eri tüüpi vererakkude tootmiseks. Sellisel juhul oleks geenravi protseduur järgmine: puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukutuuri, seisse sisestatakse normaalgeen sobiva geenivektori, enamasti retroviiruse abil, kinnistatud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Muude puuete korral on asi keerulisem. Tuleb leida
faktor XII puutub kokku kollageniga. XII aktiveerub ja käivitab järgmise hüübimisfaktori jne. Vere hüübimise väline mehhanism – sisemisest lühem ja käivitub koetromboplastiini toimel (vabaneb koerakkudest), see aktiveerib faktori VII. Mõlemad mehhanismid jõuavad protrombiini aktiveerumiseni – moodustub trombiin. See on vereplasma ensüüm, mis muudab vereplasma valgu fibrinogeeni lahustmatuks fibriiniks. Fibriin koos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava punase trombiga. Fibriinivõrgustiku lõplik struktuur tekib kiudude kokkutõmbumise tagajärjel. 2.10.3. Fibrinolüüs ja selles osalevad faktorid. Paranenud piirkonnas eemaldatakse fibriin fibrinolüüsi abil. Rakkudest pärit faktorid ja fibriin ise käivitavad reaktsioonide ahela, inaktiivne valk plasminogeen muudetakse t-PA abil aktiivseks plasmiiniks ja see lahustab fibriini. Verehüübe ja fibrinolüüsi valgud süntesitakse maksas (vajab K-vitamiini)
Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid
Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid.