fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda. frikatiiv e hõõrdhäälik- konsonant, mille hääldamisel õhuvool läbib küllaltki kitsast kohta ja tekitab müra funktor- eriline grammatiline sõna, mille abil saab lause teemat tähistada
substantiivfraas subject (S), object (O) or predicative complement (C) (O). of a clause. You are a good friend (C). prepositional phrase eessõnafraas A phrase with a preposition as the head followed by a I'll come with you. complement. verb phrase verbifraas A phrase with a lexical verb as its head. A verb phrase We should have phoned you. introduces the predicate part of a clause, indicates the clause type, and shows contrasts in tense, aspect, voice and mood. Parts of the sentence lauseliikmed
P, PSP postpositsioon e postposition taga, ääres tagasõna C konjunktsioon e conjunction ja, et sidesõna Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP - adjektiivifraas Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP - verbifraas Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal - QP Asesõna ehk pronoomen PronP Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad Alus ehk subjekt NP (noomenifraas) Öeldis ehk predikaat VP (verbifraas) Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP
VOS OVS OSV Universaalsed tendentsid: VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN Nimisõna on tavaliselt enne tegusõna. Eesti keel ei järgi universaalset tendentsi, ta võita ühe ühest, teise teisest grupist. Soome-Ugri keeled on kunagi olnud OV-keeled. Sõnaliigid fraasid Nimisõna ehk substantiiv substantiivfraas ehk nimisõnafraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv omadussõnafraas ehk adjektiivifraas = AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) tegusõnafraas ehk verbifraas = VP Määrsõna ehk adverb määrsõnafraas ehk adverbifraas = AdvP Arvsõna ehk numeraal = QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor = QP Näit. Laual on klaas piima. Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Prepositsioonid = PreP kokku PP Näit. Laua peal; üle tee (peal on tähtsam kui laud) Postpositsioonid = PspP Asesõna ise pole eraldi fraas, kuna asendab lauses nt. Nimisõna, siis on tegu nimisõnafraasiga. Lause pealiikmed:
· Pragmaatika kuidas see töötab. Süntaktika · Märgi või sõnumi struktuur (morfoloogia) märgisiseline süsteem. [Morfoloogia vaatab sõna sisemist struktuuri]. · Märkidevaheline struktuur sõnumis (tekstis või süntaksis) märgiväline struktuur. [Süntaksis vaadatakse, kuidas sõna on ühendatud teiste ühenditega]. IC grammatika Vahetud koostisosad (Immediate constituents) See on formaalne grammatika. · S NP + VP nimisõnafraas + verbifraas · NP ( A )+ N omadussõna + nimisõna · VP Adv + V määrsõna + tegusõna (((Poor) (John))((runs) (away))) S = lause ehk algsümbol NP = nimisõnafraas VP =verbi fraas Adv = adverb SÜNTAGMA fraad Lucien Tesniere (1893-1954)
nad, harvaesinevad sõnad, nominalisatsioonid, üksteisest eemal asuvad seotud sõnad jms. Paljude keelte kohta on olemas ka loetavusindeksite arvutamise algoritmid, eesti keele kohta esialgu mitte. Määratlus peaks kuuluma terminiga samasse grammatilisse kate- gooriasse, mille vastu eksitakse kõige rohkem juhul, kui termin ei ole nimisõna. (25) kantserogeenne – tekitab vähki Siin on termin omadussõna, määratlus aga verbifraas. Parandada seda on lihtne: (26) kantserogeenne – vähki tekitav Ja lõpuks võiks selgitus põhineda olemasolevatel, mitte puuduvatel tunnustel. (27) maanteejalgratas – jalgratas, mis ei ole mõeldud maastikusõiduks Kuni sõnastikus ongi ainult kaht tüüpi jalgrattaid, näite 27 määratlus tõenäoliselt sobib. Iga järgmise tüübi (linna-, matka-, triki- vms) lisamisel aga tuleks peale uue kirje lisamise ka maanteejalgratta määratlust kitsamaks ümber kirjutada
annaabi.ee 
