lubatud. Üldjuhul sellist keeldu transpordilepingutele VÕS ei sea. VÕS sätestab ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse nii võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki kui ka vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Kõiges ei ole lepingus kunagi võimalik kokku leppida. Vaidluste korral kokkuleppimata küsimuste lahendamisel tuleb vaadata, millised on ekspedeerimis- või veoturul levinud tavad ja milline oli poolte vahel väljakujunenud praktika. Näiteks: kui ei ole kokku lepitud kaupade kohaletoimetamise tähtaega, lähtutakse mõistlikust ajavahemikust, mis kauba transportimiseks võiks kuluda. Selleks hinnatakse veoturul kehtivaid tavasid, osasaadetiste tehnilist komplekteerimise korda ja vedaja vastutuse kindlakstegemisel ka poolte vahel eelnevalt väljakujunenud praktikat. Kui regulaarselt igal reedel väljasaadetud kaubad on jõudnud
okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu. Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi veetakse on nafta, puit ja puidutooted, metall, tsement, tahked kütused jne. Eesti merelaevade poolt veetud reisijate arv on aasta aastalt suurenenud. 1999 aastal vedasid Eesti merelaevad 4,7 miljonit reisijat. Merelaevandus peab ühendust ka Eesti saartega
- Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit: kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg. Veoturul esitavad kliendid (veoste valdajad) veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest. 19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikustikel ning jaotus- ning kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning
läbirääkimised teenusepakkujaga professionaalsemad ja sisukamad. 7. Ajalubadustega veoteenuste ,, raha tagasi garantii" turuletulek lennuvedudest alguse saanud teenus on nüüdseks jõudnud ka teistesse veoliikidesse. Kliendid on suurema tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 8. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on riigisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunud lähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 9. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse
teenusepakkujaga professionaalsemad ja a sisukamad. 5. Ajalubadustega veoteenuste "raha tagasi garantii" turuletulek - lennuvedudest alguse saanud teenus on nüüdseks jõudnud ka teistesse veoliikidesse. Kliendid on suurema tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 1. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul - viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on rügisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunudlähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 1. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele - kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse
siseneda ka madalaveelistesse sadamatesse. Suurematel alustel on tekkidel kokku kuni 6000 liini- meetrit veoautode, rekkade, poolhaagiste ja autorongide tarvis. (Pildid 5.23 ja 5.24) Con-ro (container/ro-ro) laevad Uue aastatuhande algul tekkis veoturul vajadus uue laevatüübi järele. Ro-ro alustega veetavate konteinerite arv hakkas kasvama sedavõrd, et sadamas lastimiseks ja lossimiseks ettenähtud aja jooksul polnud võimalik tavapärast mai- ja kassett-tehnoloogiat kasutades enam toime tulla. Ro-ro laevadega suure hulga konteinerite vedamine pole otstarbekas ka seepärast, et konteinerite
annaabi.ee 
