n c = 1368 välja saadetud vagonetid tööaja z := n c z1 = 5472 (2, lk 268) jooksul z1 = 4 vagoneti rataste arv Vagoneti ühe ratta koormuse arvutamine G G0 := + Gv = 2801 kg Laaditud vagoneti mass g kg q T := 1.7 Veotrossi jooksva meetri mass (2, lk 268) m 1 ( G1 := 1.1 G0 cos( ) + q T a z1 )= 806 kg (2, lk 265) = 9.549 deg tee tõus kraadides a = 100 m vagonettide interval z1 = 4 vagoneti sõidurataste arv
asuvale kraanateele. *Mehhanismid sarvanaevad sildkraana omadega. Montaaipukk kraana tstevime on 100 m sildade ja knksu 50m tstekrguse korral kuni 200t, laevaehituses rakendavate pukkkraanade tstevime on kubi 800t. Masslasti laadimiseks kasut laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise. *Noolkraana tpi kraanadel--nool-, torn-, prtaal-, konsol-, jmt kraanal -- on lastihaardeseadis riputatud kraananoole vi seda mda liikuva lastivankri klge.
kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda horisontaalselt (eemalduda lähenevast seinnoodaseinast) või sukeldub. Esimesel juhul on püük edukas, kui seinnooda kokkuvedamine toimub nii, et kalaparv liigub suunas, kus seinnoot ei ole enam avatud. Teisel juhul on püügi edukus sõltuv seinnooda veotrossi kokkuveo kiirusest. Arvestada tuleb, et paljude kalaliikide sukeldumiskiirus ohu olukorras võib ulatuda 0.8 ja isegi 1 m/s. Suuremad seinnoodad on ülemise selise pikkusega 1000 3000 m ja seina kõrguseks võib olla 300 400 m. Tihti valmistatakse seinnoodad sektsioonidena (mida on suhteliselt kerge ühendada ja ka lahtiühendada. Sõltuvalt püügiobjektist ning kohast kasutatakse konkreetsel püügil kas kõiki või ainult osa sektsioone.
kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda horisontaalselt (eemalduda lähenevast seinnoodaseinast) või sukeldub. Esimesel juhul on püük edukas, kui seinnooda kokkuvedamine toimub nii, et kalaparv liigub suunas, kus seinnoot ei ole enam avatud. Teisel juhul on püügi edukus sõltuv seinnooda veotrossi kokkuveo kiirusest. Arvestada tuleb, et paljude kalaliikide sukeldumiskiirus ohu olukorras võib ulatuda 0.8 ja isegi 1 m/s. Suuremad seinnoodad on ülemise selise pikkusega 1000 3000 m ja seina kõrguseks võib olla 300 400 m. Tihti valmistatakse seinnoodad sektsioonidena (mida on suhteliselt kerge ühendada ja ka lahtiühendada. Sõltuvalt püügiobjektist ning kohast kasutatakse konkreetsel püügil kas kõiki või ainult osa sektsioone.
4. Miks on liikuvas paadis seisval inimesel raske säilitada oma asendit, kui paat äkki peatub ? 5. Auto sõidab mingi kiirusega horisontaalsel teel. Mootor lülitati välja. Mis nähtuse toimel liigub auto veel mõni aeg edasi ? 6. Kui keha saab kiirenduse, mis siis seda põhjustab ? 7. Dünamomeetrit tõmmati mõlemast pidemest 50 kN 50 kN jõuga 50 kN . Kui palju näitas dünamomeeter ? 8. Veotrossi katkemisjõud on 80 kN. Trossi mõlemasse otsa rakendadi jõud 45 kN ja 45 kN . Kas tross katkeb või ei ? Näidisülesanded: 1. Sôiduauto Saab 9-3 S 5d 2,0T mass on 1,3 tonni ja ta saavutab 100 km/h 8,0 s jooksul. Kui suurele veojõule see vastab ? Andmed Lahendus m = 1,3 t =1300 kg F = ma a = ( v v0)/t v0 = 0
Selliste kraanade tõstevõimed küündivad kuni 500 tonnini (erandjuhul), tõstekõrgus kuni 30 meetrini, tugede vahekaugus = kraana ava kuni 50 meetrini ja konsoolide pikkus kuni 10 meetrini. 74) Kaabelkraana Kaabelkraanad koosnevad kahest toest (sagedamini tornikujulised), mille vahele on tõmmatud kandetross. Trossi mööda liigub konksuga vanker. Suure tõstejõu korral võib kraanal kandetrosse olla kaks või enam. Vankri liikumine mööda kandetrossi sildeava ulatuses toimub veotrossi abil. Tõste- ja veovintsid paigaldatakse ühe torni juurde, kus samas asub ka juhtimispult. Enamikul juhtudel paigaldatakse tornid liikumatult ja toestatakse ning kinnitatakse tõmmitsatega. Kuid kasutatakse ka rööbasteel liikuvaid torne. Kaabelkraanade peamine eelis on suur sildeava (käiguulatus). Hüdrotehniliste ehitiste rajamisel rakendatakse kraanasid mille sildeava ulatub 1000 m. Kaabelkraanade tõstejõud on 3... 25 t (kuni 150 t).
annaabi.ee 
