Keevitusvoolu vahemik 40 - 300 A Seadistus positsioone 12 nr Max keevitusvool EN60974-1 300 @ 25 % A Keevitusvool 60% juures 200 A Isoleerituse klass H - Mõõdud (LxWxH) 94,5 x 56,5 x 83 cm Kaal 96 kg Toitekaabel 4 m Maanduskaabel 3 m Traadi etteandemehanism Veorattaid 4 tk Fe traat 0,6 - 1,2 mm Al traat 0,8 - 1,2 mm Täidistraat 1 - 1,2 mm TOORIKU ETTEVALMISTAMISE KIRJELDUS Giljotiinkääridega lõigatakse välja toorikud mõõtudega 1400 x 60 ja 1400 x 94. Kui detailid on välja lõigatud siis keevitatakse need detailid nurkliitega kokku. Keevitamise protsess koosneb kahest etapist
väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist
on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk käitusvõllile kanud pöördemoment. Peaülekanne. Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest. Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad
peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Enamiku traktorite tagasildade kered on valatud hallmalmist või terasest (K-701, T-40M). Peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb eespool veorattaid ja muudab pöördemomenti. Traktori peaülekande otstarve on sama, kuid ta asub eespool lõppülekannet. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratas- tega. Esimestel on spiraal- ja teistel sirghambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on traktoritel, millel on ristvõllidega käigukastid (T-25A, T-40M, T40AM, T16-M). Sellistes jõuülekannetes muudavad pikivõlli pöörlemise ristvõlli pöörlemiseks käigukasti vedava ja veetava võlli koonushammasrattad
Sildkraanad on suure tootlikkusega, ei võta enda alla kasulikku pinda, kuna nende liikumisteed paigaldatakse põrandast kõrgemale. Koosnevad nad kas ühe- või kahetalalisest sillast, mis toetud sõiduvankritele ja liigub hoone seinte postidele monteeritud kraanataladele paigutatud relssteel. Kraana koosneb metalltarindist (sillast ja tõstevankrist ). Vanker liigub talade ülemistel vöödel. Talad toetuvad käiguraamidele. Raamid on paigutatud ratastele. Kraana veorattaid käitab vastav veomehhanism. Tõstevankrile on paigaldatud tõstemehhanismid ja vankri käitur. Järelikult tagavad kraana mehhanismid koorma ümberpaigutuse kolmes ristsihis teenendades seega tsehhi kõiki punkte. Ühe tala küljele riputatakse juhtimiskabiin 4.. Väikese tõstejõuga ja lühikese sildeavaga kraana on tunduvalt lihtsam. Tavaliselt on see ühetalaline monorelss, mille alumisel vööl liigub telfer. Taolist kraanat juhitakse maast nupp-puldi abil.
Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast
annaabi.ee 
