Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas
tõugu hobune, kes sarnanes Lääne- Euroopa rüütelihobusega. Teised loomad jäid rohkem talupoegade kasvatada ning suuremaid edasi arenguid siin ei toimunud. Alles XVII sajandist hakati loomtõuge parandama Paljude kirjandus andmete kohaselt oli Lääne- Euroopas loomakasvatus feodalismi ajal väga madalal tasemel. VI sajandil oli seal arenenud seakasvatus liha tootmiseks, kuid selle tehnika oli väga madal. Näiteks karjatati neid sigu metsas. Peamiseks veoloomaks oli härg. Araablased, kes võtsid üle vana maailma kultuuri ja suutsid seda säilitada, aretasid üle maailma tuntud aarabia hobuse. See tõug ei ole oma tähtsust kaotanud veel tänapäevalgi. Feodalismi ajal paranesid ka peenvillalambad. Keskaja Euroopa lambakasvatajad saavutasid märgatavat edu lammaste hindamisel eksterjööri ja villa kvaliteedi järgi Ida rahvastest märksa hiljem, alles keskaja lõpul. Loomakasvatus kapitalismi ajal.
kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula. 5. Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul. Külade teke hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad(Peipsi ja Ida-Eesti), sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud suure küttekoldega, kuivatati vilja. Rukis oli väga levinud. Kanga kudumine püsttelgedel, villane kangas. Meeste peamiseks tööks oli puutöö ja põllutöö. Tekkis külaseppade kiht, kes tegid nt relvi, ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt. Kaubandus muu maailmaga oli üle Balti mere läänlased ja saarlased. Toodi
Praegused uuringud on keskendunud mõningate nende probleemide vältimiseks või nendega paremaks toimetulekuks. -,,Efficient dairy buffalo production" C.Santosh Thomas Page 7 02.05.2012 Kokkuvõte Pühvel on olnud kodustatud loomaks väga palju aastaid, ent siiani on ta olnud põhiliselt veoloomaks ja mõningates regioonides kasutatud ka kui piimalooma. Viimastel aastatel on lõpuks hakatud tähelepanu pöörama pühvli, kui piima- ja lihaloomale. Keeruline on viia läbi aretusprogramme, kuna peamised pühvlifarmid asuvad arengumaades ning sealsetel farmeritel ei ole rahaliselt see võimalik. Kuigi järjest rohkem hakkab pühvlipidamisega tegelema ka Euroopa ning Põhja-Ameerika riikides, kus pühvel pole kunagi olnud osa kultuurist, on
tunti aga veest. Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast. Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati sigu ja veiseid. Rohkem hinnati veoloomaks sobivaid härgi, sest tolleaegsed lehmad olid õige kesise piimaanniga. Rohurikastel tasandikel aretati hobuseid armee tarvis. Talupojad teadsid tavaliselt vaid seda, mis toimus nende külas või lähiümbruskonnas. Rohkem oli tegemist paduvihma ja põuaga ning kardeti sõjaväe läbiminekut. Kõige vihatumad inimesed olid külades keisri maksunõudjad, sest nad olid üsna kiired petised. Maksude paremaks kättesaamiseks oli kehtestatud ühiskäendus. Kui keegi jättis
Parimat karusnahka saadi alla aasta vanustelt vasikatelt. Täiskasvanud loomade nahast valmistati magamiskotte, rakmeid ja tsummidele katteid. Jalgadelt nülitud nahaga ääristati suuski, neist valmistati labakuid, saapaid (Lisa 2). Seemisnahk läks suverõivaste valmistamiseks, kõõluseid kasutati õmblusniidina. Euraasia ulukpõhjapõdra vahetas osaliselt välja kodustatud põhjapõder, kes kujunes peamiseks toidu- ja nahaallikaks, aga ka põhiliseks veoloomaks. Ameerika Kaug-Põhja rahvad on alati küttinud ulukpõhjapõtru ja indiaanlased ning eskimod pole neid kunagi kodustanud. 9 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS Iga rahvuse geograafilist paiknevust peetakse tema mütoloogia eripära üheks algpõhjuseks. Kuigi kõik rahvuslikud mütoloogiad jutustavad tegelikult ühest ja samast asjast:maailma loomisest, antud rahvuse kujunemisest ja mütoloogiliste
annaabi.ee 
