Harjutus 4 Optimeerimine Ülesanne Leida optimaalseim lahendusskeem, kui kaugele on otstarbekas kaupa vedada Oma objektist lähtuvalt tegutseb piirkonnas veel 4 maavarasid kaevandavat ettevõtet, ke Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20 ...
I 1,00 nt piim II 0,710,99 nt põllult korjatavad viljad (kartul, teravili) III 0,510,70 IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid:
põhjustel alla- või juurdehindlused. • Soodustariife kasutatakse kaupade veol kindlatel eesmärkidel (nt raudtee oma veod). • Kohalikud tariifid võivad olla erinevatel põhjustel kohalike raudteeülemate poolt kehtestatud. Raudteel sõltub veotariif kõige enam veokaugusest ja kaubakogusest. Täpne veotariif arvutatakse lähtuvalt kasutatava vaguni tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest, kaubagrupist ja veomahtudest. Veokauguse määramisel lähtutakse raudtee kaugustabelitest. Raudtee tariifipoliitika muudab keerukaks erinevate koefitsientide kasutamine. Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif. Tariifid lennuvedudel Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast : kulud lähteriigis, õhutranspordi põhikulud ja lisatasud ning kulud sihtriigis. Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast
üldkulud kokku 452600 Tabel 12. Ehitusplatsi üldkulud. Kõik hinnakirjad on olemas failis: kulude loend.xls 6. TEHNILISTE HINDADE ARVUTAMINE SELETUSKIRI Liiva hinna arvutamine. Korrutame kogumahu(m3) 1,7ga(mahukoefitsendiga), 1,1ga(tihenduskoefitsent), saame liiva vajaduse tonnides. Tulemusele korrutame veokauguse(km) ja veokoefitsendi, saame materjali veo hinna karjäärist. Saadud tulemusele liidame kogumaterjali hinna. Saame materjali ja veo maksumuse. Tehetena: 17600m3*1,7*1,1=29920 t. Liiva vajadus tonnides. 29920t*30km*0,75=673200 kr. Materjali veo hind karjäärist. 673200kr+17600*1,7*35,4= 1732368 kr. Materjal + vedu.
killustiku kõrgusi ja abistaks masinaid. Killustiku kõrguste mahamärkimiseks on vaja reepereid, lasernivelliiri, värvi ja puust toikaid. 7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS Vedu teostatakse reaalses elus tonnkilomeeter veona. Korrutame kogumahu (7980m3) 1,7ga (mahu koefitsendiga), saame killustiku vajaduse tonnides. Tulemusele korrutame veokauguse (12km) ja veo koefitsendi (0,75), saame materjali veo hinna karjäärist. Saadud tulemusele liidame kogumaterjali hinna(68kr/tonn). Saame materjali ja veo hinna. 9120 x 1,7 x 12 x 0,75 + 9120 x 1,7 x 68 = 1193808kr (76298,24 ) Nüüd arvutame masinate ja tööjõu maksumuse, selleks jagame materjali mahu (7980m3) buldooseri päevatootlikusega (400m3). Saame teada mitu päeva läheb buldooseril aega töö tegemiseks.
Killustiku kõrguste mahamärkimiseks on vaja reepereid, lasernivelliiri, värvi ja puust toikaid. 7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS Vedu teostatakse reaalses elus tonnkilomeeter veona. Korrutame kogumahu (7980m3) 1,7ga (mahu koefitsendiga), saame killustiku vajaduse tonnides. Tulemusele korrutame veokauguse (12km) ja veo koefitsendi (0,75), saame materjali veo hinna karjäärist. Saadud tulemusele liidame kogumaterjali hinna(68kr/tonn). Saame materjali ja veo hinna. 9120 x 1,7 x 12 x 0,75 + 9120 x 1,7 x 68 = 1193808kr (76298,24 ) Nüüd arvutame masinate ja tööjõu maksumuse, selleks jagame materjali mahu (7980m3) buldooseri päevatootlikusega (400m3). Saame teada mitu päeva läheb buldooseril aega töö tegemiseks.
Ülevaate sellest annab järgnev skeem. 14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Nõuded toiduaine vedamisel Toiduainet peab vedama puhtas kinnises, ainult selleks otstarbeks valmistatud ja kasutatavas taaras. Toiduainetega kokkupuutuvad taara- ja pakkimismaterjalid peavad olema kasutamiseks lubatud Tervisekaitsekeskuse poolt. Toiduaine vedaja peab valima veoki, mis tagab vastava veokauguse ja välistemperatuuri puhul veetava toiduaine säilitustemperatuuri (jahutatud toiduined +2°C...+6°C, külmutatud toiduained -- 18°C). Toiduaine vedamiseks kasutataval veokil peab olema tervisekaitsetalituse poolt väljaantud sanitaarpass, mille kehtivus on kuni üks aasta. ALLIKAD: www.annaabi.ee http://www.e-ope.khk.ee/ek https://www.riigiteataja.ee/akt/13107244 15
16,7 üleviimise tegur km/h-lt m/min-le; t1 - ühe tüvese või tüve silmustamise või manipulaatoriga pealetõste aeg min; t2 ühe tüvese või tüve lahtisilmustamise või manipulaatoriga mahatõste aeg min; 15. Vintskokkuvedu. Eestis kasutati vintskokkuvedu peale sõda, sest puudusid traktorid. Kasutati põhiliselt ühe- ja kahetrumlilisi vintse ja palgid veeti lohistades virna juurde. Vintsi tross tuli tagasi langile viia inimjõul, mis pikema veokauguse korral oli füüsiliselt raske töö ja seetõttu leidurid konstrueerisid järjest uusi vintse juurde suurendades trumlite arvu kuni kuueni, kus igal trumlil oli oma ülesanne. Näit. 1950. kuni 1955. aastani moodustas kokkuvedu selle viisiga 15 milj. m3. Venemaal kasutati 1928.a. kuni 1950.a.-ni vintse TL-1 ja TL-3, 1951.a. L-20 ja L-19 ning hiljem täiuslikumaid TL-4 ja TL-5, viimast sai kasutada juba jämedamate materjalide transportimiseks ja 1962
Raudteeoperaator võtab endale kohustuse tagada tellitud vagunite olemasolu. Veotariif raudteel sõltub kõige enam veokaugusest ja kaubakogusest. Täpne veotariif arvu- tatakse lähtuvalt kasutatava vaguni tüübist, veo marsruudist, veoteekonna pikkusest, kaubagrupist ja veomahtudest. Veokauguse määramisel lähtutakse raudtee kaugustabelitest. Üldjuhul annab raudteeoperaator kliendile veohinna veetava kaubatonni kohta. Eesti ja Venemaa vahelistel vedudel 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 151
annaabi.ee 
